Pitsikuduja päevik

Piraadid

2011-12-01T21:05:00.001+02:00

Olen nüüd siit blogist päris pikalt eemal olnud ja põhjuseks see, et läksin sügisel uuesti täiskohaga tööle. Nii on kudumiseks aega vähem. Kuid töökoht on kudumisega väga tihedalt seotud ja paljud selle blogi lugejad juba teavad ka, kus mind nüüd leida võib. On tõeliselt liigutav, kui astutakse ligi ja öeldakse häid sõnu minu tegemiste kohta....eestlased ei olegi tegelikult nii tagasihoidlikud ja ükskõiksed nagu me oleme vist harjunud arvama.

Nüüd aga asja juurde.

Juba kevadel hakkasin Alexile mütsi kuduma. Pealmise osa sain kiiresti ühe raksuga valmis, kuid pool voodrit jäi sügist ootama. Alles nüüd jahedate ilmadega sai müts lõplikut valmis. Tõeliselt soe müts sai: lisaks kirjatud mustrile on sees täies ulatuses kootud vooder.

Alex on igatahes rahul.

Mustriks on Adrian Bizilia "We call them pirates", milles ma tegin väikeseid muudatusi.
Must põhilõng on TitanWool Winner ja helehall BBB Filati Merikash.

Miralda

2011-08-10T11:32:00.000+03:00

Nancy Bushi raamatus "Knitted lace of Estonia" on see õlasall kootud hallist lõngast. Piltidel tundub ta robustne ega paelunud mind algul üldse. Seda enam, et ma pole suur kolmnurksete sallide austaja.

Aga et mul oli eelmisest sallist veel järel seda imepehmet valget lõnga, siis otsisin midagi, mis lõngaga sobiks. Ja et oleks jälle midagi sellist, mida varem kudunud ei ole.

See sall ongi just selline: alustatud alumisest sakilisest servast ja siis keskel ning äärtes kahandatud. Päris lõpus vardale jäänud silmused, mis moodustavad ripsilise ülemise ääre, on kokku silmatud.

Kudusin juhendi järgi. Vaid keskmine osa on kootud teisiti, sest soovisin õhulisemat pinda. Ka kahandused jäid korrektsemad seda mustrit kasutades.

Üldiselt võib selle töö kohta öelda, et lõng muudab ikka väga oluliselt töö tulemust. Ja kui see raamatupiltidel olev sall mulle väga ei meeldinud, siis peenemast lõngast õhulisem variant meeldib vägagi.

Lõng Pronksi Lõngapoest, seesama, mis eelmisel sallil. Vardad 4 mm.

Valge ja pehme

2011-08-04T11:22:00.000+03:00

Mõni aeg tagasi leidsin Pronksi Lõngapoest ühe imepehme ja mõnusa lõnga, mis nõudis salliks kudumist. Seda mustrit olin ka juba pikemat aega kududa tahtnud ja nii need kaks kokku saidki.

Tegemist on poolilõngaga, mis on väga kerge: sallile kulus teda 100 grammi. Salli mõõdud on 65 X 150 cm. Vardad olid 4 mm.

Mõisaproua

2011-07-25T11:44:00.000+03:00

Juba ammu-ammu plaani võetud pitsilise jaki kudumist alustasin mai algul. Töö edenes kiiresti: muster oli huvitav ning lõng, mida kasutasin, mõnus. Kohati tundus küll, et kudum tuleb pisut suurem, kui ma soovinud oleksin, kuid kuna ma niigi kasutasin ettenähtust peenemaid vardaid, siis arvasin, et ega väga hull see asi ikka olla ei saa.

Kui aga kehaosa valmis sai, siis selgus, et XS suuruse asemel olin valmis saanud asja, mille suurus oli isegi rohkem kui XXL. Niisiis loobusin ma edasisest tööst ja varrukad jäid tegemata. Üles harutada ma muidugi ka ei viitsinud - mohääri harutamine on ju hullem kui kudumine...

Rahu ma siiski ei saanud ja peale mõnenädalast arupidamist alustasin uuesti. Ostsin pisut peenema lõnga ja võisin veelgi peenemad vardad. Sel korral õnnestus kududa õiges mõõdus jakk!

Ma teadsin juba varem ka, et ma koon üsna lõdvalt, aga et erinevus keskmisega võib nii suur olla, tuli minu jaoks üllatusena. Selle töö puhul oli soovituslikuks vardaks 3,75 mm, mina kasutasin lõpuks 3 mm ja ka siis pidin lõnga rohkem pingul hoidma kui tavaliselt.

Võib vist öelda, et harjutamine teeb meistriks... ja lõpp hea, kõik hea...

Tulemusega jäin küll väga rahule... see vääris isegi vana lagunenud mõisahoone juures piltide tegemist.

Muster Brook Nico (Designer Knitting sügis 2010)

Lõng Emmebi Kiddy (natuke alla 4 toki), vardad 3mm.

Pildid on tehtud Kolga mõisas.

Beebiroosa Annis

2011-07-05T11:05:00.001+03:00

Seda salli olen juba varemgi korra kudunud. Seekord tegin õrnroosa, õhulise ja pehme.

Minu arvates on see just selline kudum, mida on hea teha näiteks kingituseks: sobib kanda nii õlasalli kui niisama kaelasallina, saab kiiresti valmis ja ka materjalikulu pole suur.

Kasutasin Emmebi Kiddy lõnga (80% mohäär, 20% nailon), mida kulus pisut üle ühe 25-grammise toki. Vardad 4 mm.

Muster Annis.

Venezia

2011-07-04T15:52:00.006+03:00

Juuni algul veetsime perega 11 päeva Itaalias. Ühel päeval külastasime ka Veneetsiat ja laguuni saari Muranot, Buranot ja Torcellot. Päevast selles müstilises linnas inspireerituna sündiski see sall.

Salli tumehall põhilõng on just seda tooni, nagu äikesetormi-eelne taevas Burano kohal siis, kui me vaporettol saarelt lahkusime ja Torcello poole sõitsime.

Roosad lilled on need, mida võib näha kõigil rõdudel nii Veneetsias kui ka Muranol.

Suuremad pitsilised õied meenutavad Ca` Dario ja Santa Maria dei Miracoli kiriku aknaid.

Triibud on aga nendelt vaiadelt, mille külge paadid kinnitatakse.

Põhilõng Filcolana Arwetta Classic, mida kulus täpselt üks tokk. Ülejäänud lõngad on leiud jäägikotist. Vardad 4 mm.

Lilleturg

2011-06-27T10:57:00.000+03:00

Olen viimasel ajal proovinud oma töödes võimalkult palju ära kasutada lõngajääke, nii ka selle väikese õlasalli puhul.

Juhendit järgides oleks sall tulnud õige pisut suurem, kuid kuna mul musta põhilõnga oli täpselt üks tokk ja ma ei tahtnud seda ka juurde osta, siis tegin väikesed muudatused.

Lõngad on Emmebi Superbe ja Lana Gato VIP, varras 4 mm.

Muster on väikeste muudatustega Kieran Foley Mercato dei Fiori

Boolero

2011-06-16T16:40:00.000+03:00

Üht lihtsat boolerot oli mul hädasti vaja ja nii ma ta kudusingi. Dropsi juhendi järgi... ainult selja keskjoonel ei piirdunud ripsiridadega, vaid tegin väikese karikakraketi (daisy-chain), mida ma seda kampsunit kududes tegema õppisin.

Lõng on keerulise koostisega Rowan Cashcotton (35% puuvill, 25% nailon, 18% angoora, 13% viskoos, 9% kašmiir), mis on imepehme ja mõnus kududa, kuid niiske ilamaga ajab ebemeid... nii et mu fuksiaroosa kleit oli kaetud mustade tutsudega...

Pildid on tehtud Itaalias väikeses Comacchio kalurikülas.

Roosid ja kirikakrad

2011-05-27T11:09:00.001+03:00

Selle suve kott sai selline...

Muster on Melody Griffiths´i raamatust "Heegeldatud katted ja õlasallid" ("Crocheted Thows & Wraps").

Koti põhjaks on jälle tugev mööblikangas. Sees on vooder ja kinniseks magnettrukk.

Kasutasin puuvillast Capri lõnga ja heegelnõela 3 mm. Arvatavasti tuleks muster isegi reljeefsemalt esile mõne villase lõnga puhul, kuid kotina on puuvillane kindlasti vastupidavam.

Pitsiline sonimüts

2011-05-25T14:13:00.000+03:00

Ühele väikesele tüdrukule sooviti suveks pitsilist sonimütsi. Tüdruku ema saatis mulle pildi mütsist, et ma paremini aru saaksin, mida ta täpsemalt silmas peab, ja minu ülesandeks oli heegeldada midagi sarnast.

Kaunistuseks sooviti sellist lille "nagu ma ikka teen".

Kuna ma varem sonimütsi heegeldanud ei ole, siis natuke katsetamist ikka nõudis.

Samas sai selgeks, et sarnasel moel saaks teha ka kena heegeldatud bareti... Ja ma arvan, et sellist pistilist soni võiks ehk ka mõnest villaseguset lõngast heegeldada, tulemus oleks kindlasti päris kena.

Kasutasin vana head Capri lõnga ja heegelnõela 3,5 mm

Modellitööd tegi Ralf - päris kena tüdruk sai ju!!! Kahe-aastase jaoks on lõbus vahel "tüdruk olla".

Lepalehed

2011-05-23T09:50:00.000+03:00

Eelmisest sallist jäi lõnga üle ja sellest sai veel ühe salli.

Ei tulnud küll õigetes proportsioonides, kuid nagu ma varem ka öelnud olen, ei meeldigi mulle väga pikad sallid. See sall tuli just nii suur, kui paljuks lõnga jätkus, nupudki jäid lõnga hulka arvestades sel korral sisse kudumata.

Üks pisike kampsun

2011-05-18T11:02:00.000+03:00

Selle väikese kampsiku puhul oli kõigepealt olemas muster ja muidugi soov kududa. Ka teadsin, mis värvi see kampsun peaks olema. Aga õige lõnga leidmine ei olnudki väga lihtne - sellist tooni on suhteliselt vähe.

Muster/juhend on jälle Designer Knitting´ust, 2010 spring/summer numbrist. Disaineriks Robin Melanson. Tegin oma kampsuni pisut pikema, kui ajakirjas antud.

Lõngaks on Austermann Smaragd Classic, 100% villane, kulus natuke alla 6 toki, vardad 3,5 ja 4,5 mm. Lõng on küll pisut kare, kuid toob mustri väga ilusasti välja. Ja võibolla läheb lõng pesus ka pehmemaks.

Lõnga ostsin Karnaluksist. Nööbid ja sametpael on pärit Veimevakast.

Päevalille-kollane

2011-05-16T09:01:00.000+03:00

Enamasti on minu puhul ikka nii, et kõigepealt on idee, mida kududa, ja siis otsin sobiva lõnga. Seekord aga leidsin Karnaluksist imeilusa tumekollase lõnga ja alles siis hakkasin mõtlema, mida sellest teha. No eks tast kampsun pidi tulema, see oli kohe selge... aga muster ja lõige olid veel lahtised.

Sirvisin siis vanu Vogue Knittingu numbreid ja leidsingi täpselt sobiva mudeli! Olin seda kampsunit seal juba varem vaadanud, kuid ei olnud osanud enda seljas ette kujutada. Nüüd loksus kõik paika!

Kudumine oli üks huvitavamaid, mis ma viimasel ajal ette võtnud olen. Ääre kudumine tundus esmapilgul keeruline, kuid ajakirjas olid ka illustreerivad fotod, ning nende abil polnud ka selles osas midagi üle mõistuse käivat. Ainus, mida kampsuni puhul natuke muutsin, olid varrukasuud. Ravelry`s pilte vaadates ei meeldinud mulle, kuidas varrukaotsad paljudel laiali hoidsid, ja tahtsin oma töö puhul seda vältida.

Disainer Simona Merchant-Dest (Vogue Knitting, spring/summer 2008).

Lõng Rowan Pure Wool 4ply (kulus 5,5 tokki), varras 3 mm.

Fuksiaroosa peleriin

2011-05-09T10:17:00.001+03:00

Järjekordne ühe-päeva-projekt.

Juba Jõulude paiku oli plaan seda kududa mõnest talvisest lõngast, kuid ajapuudusel jäi tol korral kudumata. Nüüd oli aega ja tehtud ta saigi. Kevadele kohaselt erksavärviline.

Lõng on suure akrüülisisaldusega Jumbo. Ma ei kasuta enamasti akrüüllõngu, kuid kuna mul oli ei-tea-kust-tekkinud mitu tokki seda lõnga, siis ma lihtsalt tahtsin selle mingiks kudumiks ära vormistada.

Muster Eline Oftedal (Designer Knitting, Holiday 2010)

Lõnga kulus umbes 1,5 tokki, vardad 6 mm

Punane draakon Hai-Riyo

2011-05-04T09:52:00.002+03:00

Üleeile õhtul olin silmitsi tõsiasjaga, et mul polnud mitte midagi kududa. Üks pitsiline kampsik oli küll pooleli, kuid kuna lõng sai otsa, siis ei saanud seda jätkata. Ka teist planeeritud kampsikut ei saanud kududa, sest Karnaluksist tellitud lõng, mis juba mitu päeva tagasi oleks minuni jõudma pidanud, polnud siiski veel kohale jõudnud (hiljem selgus, et pakile oli kirjutatud vale majanumber...).

Niisiis sirvisin ma oma kudumisraamatuid lootuses, et tuleb mõni hea idee kodus olevate lõngajääkide kasutamiseks. Nicky Epsteini raamatus "Knitting on Top of the World" sattusin punasele kootud draakonile nimega Hai-Riyo.

Ma pole mänguasjade meisterdamise vastu kunagi erilist huvi tundnud, aga see tegelane tundus nii lahe! Mitte mõni tavaline karu või jänku või elevant, vaid tõeline muinasjutu-draakon! Küsisin Ralfilt, kas ta tahab, et ma kooksin talle sellise draakoni. Ralf tahtis, ja nii ma hakkasingi pihta.

Õhtul kudusin valmis kehaosa. Töö käigus selgus, et kaela osas on juhend küll täiesti vale...raamatupiltidel olevat draakonit küll selle juhendi järgi kootud ei ole! Muutsin natuke kaela pikkust ja laiust pildile sarnasemaks, kuid päris see ta ikka ei tulnud. Kahes tükis kootud keha puhul oli töö käigus natuke raske ka aru saada, milline see lõpuks välja nägema hakkab. Ringselt heegeldatud-kootud loomakeste puhul paistaksid sellised vead vast paremini silma.

Järgmisel päeval kudusin draakoni ülejäänud osad ja õmblesin kokku. Täidiseks läks mahuline vatiin, mida

mul oli üks jupike, ja silmad õmblesin mustast lõngast, sest turvasilmi mul kodus ei olnud ja ma ei hakanud nende hankimiseks ka poodi minema.

Seega on draakon tehtud 100% käepärastest vahenditest.

Ralf on väga rahul ja öösel magas draakon tal kaisus :)

"80`s coming back"

2011-04-28T15:40:00.004+03:00

Kes meist ei mäletaks neid 80-ndate lohmakaid pluuse ja kampsuneid! Naiselikkusest ja figuuri-järgivusest polnud juttugi. Vahepeal tundus, et nii koledad riided ei saa küll enam mitte kunagi moodi tagasi tulla... Aga võta näpust: nüüd on see kõik jälle taas tänavapildis tagasi!

Ega ma ei arvanud, et võiksin ise jälle selliseid riideid kanda - 80-ndate aastate teismelisena ei ahvatlenud mind enam need vormitud kampsunid... Kuid nähes sügis-talvises Designer Knittingu`s seda triibulist, tahtsin seda kohe kududa. Ma polnud isegi kindel, kas seda ka kandma hakkan...

Kudumine ise ei olnud just eriliselt huvitav, aga ära ka ei tüüdanud. Vahel ongi mõnus teha midagi sellist, mille puhul ei pea näpuga mustris järge ajama, vaid võib samal ajal hoopis rahulikult filmi vaadata.

Valmis sai ta juba Jõulude ajal...ja temast sai minu selle talve lemmik, mida ma väga palju kandsin. Vist sellepärast ta varem pildile ei saanudki.

Disaineriks on Faith Hale.

Lõng Patons Jet, vardad 6 mm. Lõng on kudumiseks väga mõnus (70% vill, 30%alpaka), aga topiliseks läheb üsna kiiresti.

Nimeta sall

2011-04-19T11:28:00.000+03:00

Vahelduse mõttes sai kootud üks õhuline sall. Ikka Haapsalu salli traditsioone järgides külge õmmeldud äärepitsiga.

Mustri võtsin sel korral "Pitsilistest koekirjadest" ja selle võib vist käpakirjade alla liigitada.

Imelikul kombel on mulle järjest enam hakanud meeldima lihtsamad ja väiksemad koemustrid, ja soovitavalt mitte liialt õhulised. Nupud on kootud vaid äärepitsi sisse.

Kahjuks ei leidnud ma kusagilt musta

peenvillast, ja seega kudusin poolvillasest (60% villa, 40% akrüüli), mille leidsin Pronksi lõngapoest. Pean ütlema, et see lõng on ootamatult mõnus - ei kududes ega ka valmis tööd katsudes ei saa ma aru, et tegemist pole 100% villase lõngaga. Ka vormi hoiab ta sama hästi kui peenvillasest kootud sall. Igal juhul meeldib see lõng mulle rohkem, kui kunagi proovitud Merinos Extra.

Salli mõõdud tulid 65 X 150 cm, kaal 53 grammi. Vardad keskosal 2,5 ja äärepitsil 3 mm.

Muhu mustrid - minu värvid

2011-04-17T19:50:00.002+03:00

Lõngadeks TitanWool Winner ja GB Wolle Jil, vardad 3 mm.

Alguses oli...

2011-03-29T10:35:00.002+03:00

... suur korvitäis poolikuid värvilisi lõngatokke. Kõik enam-vähem ühesuguse jämedusega, villased või meriinovillased.

Kuna ma eriline sokikuduja pole kunagi olnud, siis aastate jooksul on neid suuremaid ja väiksemaid jupikesi ikka kogunenud - pole lihtsalt osanud neid kuskile kasutada (enamasti ju kootakse kõik jupid ikka sokkideks). Nii ongi kuhi muudkui kasvanud ja kasvanud...

Aga juba mitu aastat on mul peas olnud mõte, et tahaks kududa ühe tõeliselt mustrilise kampsiku. Ja kui Inga tuli mõni aeg tagasi välja oma imelise Matrjoškaga, siis oli see minu jaoks justkui märguanne, et nüüd tuleb see kaua mõeldud kampsun lõpuks ka ära teha!

Ja hakkasingi siis otsast kuduma. Ilma igasuguse kavandita, lihtsalt katsetades. Kasutasin kõiki värve, mis lõngakorvis leidusid, välja jäid vaid hallid-beežid-pruunid... nii et mida kirevam, seda parem!

Kahe nädalaga olen kampsuni peaaegu valmis saanud. Jäänud on vaid kinniseliist. Selle tegemiseks on mul mitu ideed, aga ma pole suutnud veel välja mõelda, milline oleks kõige parem variant...

Minu Muhu kindad

2011-03-16T10:41:00.003+02:00

Tegelikult ei saa ma oma kindaid ju päris Muhu kinnasteks nimetada: ei kasutanud ma maavillast lõnga, ja ka silmi oli vardal poole vähem kui oleks pidanud olema.

Mustrid on seevastu kõik "õiged", kuigi minu enda poolt valitud värvides ja oma äranägemist mööda kokku pandud.

Kasutatud lõng on Emmebi Superbe (100% vill) ja vardad 1,25 mm. Ühel vardal oli 20 silma, ehk kokku 80 silma. Et asja ikka natuke põnevamaks teha, siis lillelisele mustrile on punased silmused peale silmatud.

Raamat iseenesest on muidugi väga inspireeriv. Päris kindlasti tuleb sealseid mustreid kasutades veel miskit valmis punuda!

Kaks kaarjat salli

2011-03-08T12:12:00.001+02:00

Alustasin ülemisest äärest mõne ripsireaga. Jätkasin lühendatud ridadega, et anda sallile kaarjat kuju. Seejärel kudusin pitsilise ääre.

Valge sall on kootud Emmebi Superbe 100 % villasest lõngast. Vardad 4 mm.

Teise salli materjaliks on Tirana, litritega lõng. Pelgasin kuduma hakates, et litrid muudavad töö ebamugavaks, kuid tegelikult ei olnud midagi hullu. Ainult harutada on väga halb, sest litrid kipuvad silmuste taha kinni jääma. Niiskelt nööpnõelte alla venitusele panek on selle lõnga puhul mõttetu... kuivades on töö samasugune kui enne venitamist. Mina panin salli kuivalt uuesti nõeltega kinni ja aurutasin triikrauaga läbi niiske lapi, nii sain soovitud tulemuse.

Midagi mehele

2011-02-21T14:08:00.004+02:00

Pole ju olemas lihtsamat kudumit kui üks meestesall! Nii võiks arvata, aga minu jaoks oli tegemist päris tõsise tööga.

Kuna sall sõidab Ühendkuningriiki kingituseks šoti verd meesterahvale, siis sai värviks valitud sinaksroheline, mis minule meenutab šotlaste kilti. Mustris on aimata ruutu, ikka kildile mõeldes.

See muster on tegelikult imelihtne. Ometi suutsin ma kudumise käigus teha ohtralt vigu ja neid harutada. Seega tundub, et minu jaoks on lihtsam kududa pitsilisi mustreid kui lihtsalt parempidi-pahempidi.

Kuldne krooni-motiiv on tikitud nii salli paremale- kui ka pahemale poolele, selles kohas on sall kootud kahekordsena. Motiiv ise on sama, mis nendel kinnastel. Ka kindad sõidavad Ühendkuningriiki, kingituseks pere õrnemale poolele.

Salliks kulus 3 tokki TitanWool Winnerit, vardad 4 mm. Mõõdud said 18 X 155 cm.

Valentinipäev

2011-02-14T08:46:00.003+02:00

Thinking of You scarf

Lõng TitanWool Super Baby Decatiè (100% meriinovill), varras 4 mm

Juhuslik komplekt

2011-02-11T10:32:00.003+02:00

Seda komplekti ei olnud mul üldse plaanis kududa. Lõng oli ostetud hoopis ühe tellimustöö jaoks, kuid jäi kasutamata. Ja et üksikuid lõngatokke jääb töödest tihti üle, ning kuhi lõngakorvis aina kasvab, siis seekord otsustasin need kaks tokki lihtsalt niisama oma lõbuks mütsiks ja kinnasteks ära kududa.

Lõng on Katia Peru, mis hoolimata akrüüli-sisaldusest on kudumiseks väga mõnus.

Vardad mütsil 5 mm ja kinnastel 4 mm. Lõngakulu komplekti peale täpselt 2 tokki.

Lehesall

2011-02-07T10:04:00.003+02:00

Päikesepaistelised ilmad viivad juba mõtted kevadele ja kudumidki tulevad õrnemad.

Mulle väga meeldivad pikad kitsad sallid, mille otsad võib tuules lehvima jätta , kuid mida vajaduse korral saab ka mitu tiiru ümber kaela mässida.

Sall on keskelt mõni sentimeeter laiem kui otstest.

Lõngaks ülipehme 100% meriinovillane Emmebi Superbe, mida kulus pisut üle toki. Vardad 3,5 mm.

Helesinine unistus

2011-01-31T11:26:00.004+02:00

Eile sai tekike uuele omanikule üle antud ja nüüd on mul luba seda teistelegi näidata.

Kui tuli tellimus beebitekile, siis teadsin kohe, et tahan teha midagi motiividest. Esialgu polnud päris kindel kas heegeldatud või kootud. Kuna mul oli kodus olemas 7 tokki beebilõnga, siis otsustasin kudumise kasuks, sest heegeldamise puhul on lõngakulu suurem ja polnud kindel, kas sellest kogusest oleks välja tulnud.

Mustri leidsin Ravelry vahendusel siit. Väga mõnus ja kergesti teostatav muster, mida saab oma soovi kohaselt muuta (näiteks pitsilise osa ära jätta). Äärepits on küll lihtsamast lihtsam ja selle skeemi leiab vist igast kudumisraamatust.

4,5 meetrit paela sai ka kaunistuseks lisatud, kuid igapäevaselt on tekki ilma paelata ehk isegi mugavam kasutada... kena näeb ta välja ka ilma selleta.

Teki suuruseks on umbes 95 X 95 cm (9 ruutu).

Lõngaks TitanWool Baby, vardad 3,5 mm. Lõnga kulus napilt alla 7 toki.

Triibumüts

2011-01-12T10:36:00.004+02:00

Lihtne triibuline müts. Ja kuna lihtsalt triibuline tundus kuidagi tavaline, siis sai lisatud ka pisikesed tikitud õied ja nende südamikesse pärlikesed.

Jälle üks lahendus lõngajääkide kasutamiseks.

Väike vausaba

2011-01-07T11:14:00.004+02:00

Taas kord tellimustöö. Tellija sooviks oli väike pitsiline sall volangilise äärega.

Kuna mulle meeldivad põikipidi kootud sallid, siis sai ka seekord seda meetodit kasutatud. Alustatud on pitsilisest osast ja lõpetatud volangiga. Sall on otstest kitsam ja keskelt laiem.

Lühidalt oli töökäik järgmine:

Lõin varrastele 240 silma ja kudusin 5 rida ripskudet. Seejärel kudusin paar kirjakorda kõrgusesse vausaba-mustrit ("Haapsalu salli" raamatust leiab mitmeid variante). Nüüd alustasin lühendatud ridade kudumist, ehk lihtsalt jätsin iga rea lõpus kudumata 4 silmust, samal ajal kogu aeg mustrit edasi kududes. Lühendatud ridadega kudusin mustrit kõrgusesse veel 5 kirjakorda. Järgmisel pahempidisel real kudusin kõik silmused kuni rea lõpuni, st ka need silmused, mille ma vahepeal olin kudumata jätnud. Pöörasin töö ümber ja kudusin parempidiselt samal moel rea lõpuni. Nüüd oli vardal jälle sama arv silmi, mis töö alguses. Kudusin uuesti pahempidi rea lõpuni.

Siis alustasin volangi kudumist. Selleks kasvatasin igast silmusest 3 silmust, vardal oli nüüd 720 silma. Neid kudusin nüüd edasi-tagasi nii palju ridasid, kui tundus volangi laiuseks paras olevat. Seejärel veel paar rida ripsi, et äär väga rullima ei hakkaks. Lõpuks kudusin kõik silmad maha ja viimistlesin kergelt aurutades.

Ütlen ausalt, et volangi kudumine on üsna tüütu!

Selle salli kudumise põhimõte on tegelikult sama, mis varem kootud sallil.

Kui lühendada ridasid igal real näiteks 3 silmuse võrra, saaks keskelt laiema salli.

Lõngaks oli Emmebi Superbe, vardad 4 mm. Lõnga kulus umbes 2 tokki.

Jänesed

2010-12-30T14:43:00.003+02:00

Ka see müts leidis koha jõuluvana kotis.

Mustriks Blue Rabbit Hat.

Lõngadeks Titanwool Superwool (100% meriino) ja Katia Miski (100% beebi-laama), vardad 4 mm.

Jõuluvana kingikotist

2010-12-28T11:12:00.002+02:00

Paar pisikest näidet...

Must-kollane komplekt minu mehe õele...

... ja roosatriibuline tema armsale tütrele Simonale (selle komplekti suurus on umbes 2-aastasele).

Oh, kuusepuu...

2010-12-23T10:33:00.002+02:00

Paar aastat tagasi tahtsin jõulukuusele valgeid kaunistusi, ja lihtsaim viis nende saamiseks oli muidugi ise tegemine... Lihtsad heegeldatud tähekesed ja lumehelbed.

Kauneid jõulupühi kõigile!

Punane roos

2010-12-13T09:50:00.006+02:00

Kudusin sedasama musrtit. Seekord punastes - roosades toonides.

Tegin juurde ka sarnased käpikud.

Ma ei ole kirikindaid juba vist 20 aastat kudunud, seega oligi viimane aeg jälle proovida.

Ise olen tulemusega väga rahul ja tundub, et ka teistele meeldivad, sest juba on küsitud, kas ma teeksin veel mõnes teises värvikombinatsioonis.

Kasutasin jälle Titanwool Winnerit, vardaks 2,5 mm. Kui eelmisel korral jäi müts päris suur, siis seekordne sai üsna paras.

Lumepallid - lumemarjad

2010-12-08T09:41:00.005+02:00

Üks lihtne valge mummuline müts. Ühe sarnase mütsi olen juba varem kudunud, uus versioon on pisut peenemast lõngast ja pärlitega kaunistatud.

Seda nuppudega palmikumustrit võib leida mitmetest kudumustrite raamatutest, kuid juhendi mütsi jaoks leiab ka siit lehelt.

Lõngaks kasutasin TitanWool Superwooli, mis on minu arvates üks paremaid mütsilõngu - ta on pehme ja mõnus kanda ning mütsid hoiavad kenasti vormi ega veni välja. Aga kuna nupulisele pinnale sobib minu arvates kergelt karvane lõng, siis lisasin juurde Emmebi Kiddy. Superwooli kulus peaaegu 2 tokki, Kiddy`t vähem kui 1 tokk.

Varras 4 mm.

Kuninglik sinine

2010-12-06T08:39:00.005+02:00

Eelmisel aastal sain jõulukingiks Nicky Epsteini raamatu "Knitting on top of the world". Lisaks muudele inspireerivatele kudumitele leidusid seal ka ühed käpikud - Princess Bride Mittens. Need tundusid küll sellised, et tekkis tahtmine nad üks-ühele juhendi järgi valmis kududa. Paraku ei leidnud ma selle jaoks aega... Aeg-ajalt ikka lehitsesin raamatut, aga tegudeni ei jõudnud.

Nüüd kudusin valmis ühed lihtsad sinised käpikud ja kasutasin nende kaunistamiseks Nicky tikitud krooni motiivi... originaalist ei jäänudki rohkemat järele.

Tikand on kuldse lõngaga, lisaks kivikesed-paelad.

Aga kunagi tulevad ehk ikka ka need "õiged" kindad...

Inglise roos ehk halli päeva müts

2010-11-19T10:05:00.006+02:00

Mõned asjad kohe on sellised, et neid lihtsalt peab kuduma. See müts viimases "Vogue knitting`us" oli jälle just selline.

Kuna aegade jooksul on lõngakorvi kogunenud paras hulk erivärvilisi jupikesi, siis polnud muud vaja, kui vaid mõned neist välja valida.

Originaalmüts oli kootud sama jämedusega lõngast varrastega 3,75 mm. Minu jaoks oli vardanumber ilmselgelt liiga suur ja nii kasutasingi hoopis 3 mm vardaid. Sellest hoolimata sai minu müts tundvalt suurem kui originaal. Hiljem uurisin ka Ravelry`st, ja selgus, et peaaegu kõigil, tuli see müts oodatust palju suurem.

Nojah, igatahes on müts minule suur, aga kuna see muster mulle väga meeldib, siis koon endale ilmselt millalgi uue... veel peenemate varrastega, ilmselt 2,5 mm.

Lõngaks oli enamasti Titanwool Winner, aga mõned jupid jäid ka tundmatuks.

Müts Eliisele

2010-11-04T11:37:00.005+02:00

Selle mütsi kudusin kingituseks.

Oli lihtne, aga samas huvitav kudumine. Nimelt on mütsi alustatud pealaelt. Minu jaoks oli selline alustusviis jällegi midagi uut.

Tõtt-öeldes ei näinud müts enne viimistlemist üldse kantav välja. Uurisin siis Ravelry`s ka teiste kootud mütse ja avastasin, et enamik kudujaid oli lisanud juurde veel mitu pitsilist rida. Mina aga tegin täpselt juhendi järgi. Ja oh imet, kui ma lõpuks töö ära aurutasin, tuli sellest väga vahva müts!

Müts peaks olema üsna soe, sest soonikuosa on terves ulatuses tagasi keeratud.

Juhend on Designer Knitting 2009 sügisnumbrist.

Materjaliks TitanWool Winner, mida kulus umbes 1,5 tokki. Vardad 3,25 mm.

Esimese lume sall

2010-11-01T09:12:00.003+02:00

Ma ikka tegelikult kogu aeg teen midagi, aga viimasel ajal ei jõua kuidagi oma töid üles tähendada. Võib-olla on põhjus ka selles, et enamik asju on sellised väikesed - mütsid, sallid, kindad - ja nende kohta nagu polegi midagi eriti öelda...

See sall aga ootas pikalt oma järge. Juba eelmisel talvel oli kudumine plaanis, aga lihtsalt ei jõudnud nii kaugele. Nüüd siis valmis ta juba esimese lumega.

Mulle kohe meeldib salle kududa põikipidi, nii läheb justkui palju kiiremini. Sel korral oli kõige aeganõudvamaks osaks ääres olev volang, millel on silmasid kolm korda rohkem kui sallil endal.

Salli idee leidsin Ravelry`st (Laura Chau - Just Enough Ruffles), kuid kudumisel ma juhendit ei kasutanud ja tegin nii nagu endale parem tundus.

Punamütsike

2010-10-19T18:30:00.003+03:00

Kootud Carmenile. Et sobiks tema edevate punaste käpikutega. Ja kuna käpikud (mitte küll minu kootud) on tõepoolest edevad, siis tegin mütsi tagasihoidlikuma. Aga et Carmen ei tahtnud liiga lihtsat mütsi, siis pisike pärlirida ja paelake said ikka lisatud...

Lõngaks kahekordselt võetud Baronesse Mohair (sama mis käpikutel), varras 5 mm.

Ühe mütsi mitu nägu

2010-10-13T10:36:00.003+03:00

Mida teha, kui on tahtmine ühte mütsi kanda erinevate riiete ja aksessuaaridega? Et müts sobiks kanda nii sportliku jopega kui villase mantliga?

Lihtne lahendus on kududa üks täiesti tavaline kaunistusteta müts ja meisterdada mõned prossid.

Prosse saab mütsil vahetada just nii tihti kui tuju on, samuti võib neid kinnitada näiteks mantlireväärile... ja mütsi võib kanda ka ilma prossita... Võimalusi on palju!

Sügisvärvid

2010-10-12T08:52:00.004+03:00

Lihtne heegeldatud sall, umbes 2 meetrit pikk ja vaid kümmekond sentimeetrit lai.

Lõngaks Red Heart Roxy, heegelnõel 7 mm.

Lillelised...

2010-10-06T15:03:00.004+03:00

Lilledest ei ole ikka veel isu täis. Seekord said lillelised käpikud endale kaaslaseks ka bareti.

Eks ta üks üsna naiselikult edev komplekt tuli... just selline, et talvisel ilma värvideta ajal silma hakata!

Lõngaks on GB Wolle Jil ja Alvita Pukas kokku kootud, seega üpris soe... Kinnaste jaoks varras 3,5 mm ja baretil 4 mm.

Pilti tegi minu 8-aastane poeg Alex.

Pitsiline kampsun

2010-09-29T09:59:00.003+03:00

Veel enne suurt kinda-hooaega kudusin endale ühe pitsilise kampsi.Lõngaks sai Alvita Pukas, mis mul juba ammu lõngakorvis seisis... aga ega see mohäär just kõige õigem valik ei olnud - mudel nõuab pigem mõnd hästi langevat peenikest viskoosisegu.

Muster-lõige on suvisest Designer Knitting´ust, autoriks Sharon Sorken.

... ja jätkub

2010-09-22T08:44:00.003+03:00

Seekord roosad käpikud. Ikka ohtrate kaunistustega.

Põhilõngaks kasutasin ühe varem kootud kampsuni üles harutamisest saadud lõnga, seega on tegemist taaskasutusprojektiga!

Roosa periood... jätkub

2010-09-20T11:28:00.006+03:00

Kui eelmise roosa õlasalli värvivaliku tingis jumal-teab-millal koju soetatud lõng, siis sel korral oli värvivalik täiesti teadlik. Kuidagi tahaks ju seda lahkuvat suve veel kinni hoida... Samas on fuksiaroosa sall vägagi sobilik ilmestama halli- musta talvemantlit.

Eelmine sall oli katsetus. Mul on nimelt tihti vaja muster läbi kududa, et sellest päriselt aru saada. Siinkohal ei mõtle ma muidugi skeeme, vaid ikka kasvatusi-kahandusi, neid on lihtsalt juhendit lugedes pisut keeruline endale ette kujutada...

Ja kui ma olin sellise väikese kaarja salli kudumise põhimõtte endale selgeks teinud, siis nüüd kudusin juba päris oma salli!

Lõngaks on Emmebi Superbe, 100 % villane, kuid imeliselt pehme ja üldse mitte villasele omaselt torkiv... minu jaoks üks suurepärane leid! Varras oli 4,5 mm.

Üks väike roosa õlasall

2010-09-09T11:21:00.004+03:00

See sall oli minu jaoks nö. harjutusprojekt. Tegelikult tahaks hoopis teistsuguse pitsiga salli kududa, aga millegi peal peab ju kõigepealt proovima... See on siis proovilapp tulevase salli jaoks!

Ma ei ole eriline kolmnurksete õlasallide austaja ja seetõttu tundus selline lahendus väga armas. Pealegi on sall piisavalt väike, et teda ka argipäeval lihtsalt kaela ümber kanda.

Muster: Susanna IC "Annis"

Lõng Fonty Kidopale, vardad 4 mm.

Meremaal / Seascape

2010-09-07T10:15:00.003+03:00

Lihtsalt üks ilus muster, mis nõudis kudumist.

Muster: Kieran Foley "Seascape stole"

Lõng BBB Filati Soft Dream ( 70% mohääri, 30% siidi ), vardad 4 mm.

Sügise esimene kindapaar

2010-09-02T13:59:00.004+03:00

Ausalt öeldes oli mul juba suvel isu kindaid kududa, aga selleks ei olnud lihtsalt aega. Nüüd siis lõpuks võtsin aja. Ja kindad said sellised:

Nupud on valge lõngaga sisse kootud, lilled eraldi heegeldatud ja siis peale õmmeldud. Lisaks peoga suuremaid ja väiksemaid helmeid... ja muidugi paelad!

Kartuli-peekoni salat

2010-08-30T12:47:00.004+03:00

Ilmad on juba jahedad ja värske salati asemel on isu hoopis millegi pisut tõhusama järele. Siin on üks lihtne salat, mis sobib süüa nii külma kui soojana.

Vaja läheb: kartuleid, suitsupeekonit, hapukurki, kappareid, rucolat.

Kastmeks: oliivõli, balsamiveiniäädikat, mett, kanget sinepit.

Koori ja tükelda kartul suuremateks tükkideks, keeda pehmeks. Viiluta peekon ja pruunista pannil. Haki hapukurk. Sega kokku kaste. Kui soovid salatit süüa soojana, sega see kokku kuumadest kartulitest, kui aga külmana, siis oota, kuni kartulid on jahtunud.

Nagu salatite puhul ikka, pole erinevate koostisosade kogustel suurt tähtsust - kõik käib maitse järgi!

Lõpuks ometi...

2010-08-27T10:48:00.006+03:00

... said pildile püütud juba kevadel kootud sukad.

Tegemist on minu jaoks tõelise "elutööga". Algusest peale teadsin, et ega ma neid vast eriti kandma ei hakka, aga kiusatus kududa oli lihtsalt väga suur.

Alusatud varbast. Varem pole ma selliselt sokke kudunud, sukkadest rääkimata. See varbast alustamine oli ka üks põhjus, miks ma neid teha tahtsin - et ka selline alustusviis ära õppida. Ja milleks leppida vähemaga kui pitssukad!

Samuti tegi kudumise keeruliseks asjaolu, et jala peal tuli mustrit kududa igal real, tagaosas aga üle rea. Ja need erinevad mustrid kippusid aeg-ajalt segi minema... Harutada tuli ikka üsna mitu korda.

Ühesõnaga, see oli üks keerulisemaid projekte, mida ma üldse teinud olen. Tulemusega jäin siiski rahule, ainult lõngavalikuga sai mööda pandud. See lõng nimelt ei ole eriti elastne ja sukad ei jäänud minu meelest piisavalt venivad. Ja tundub, et ka topiliseks lähevad nad kergesti. Aga väga hea õppematerjal oli see projekt kindlasti.

Lõngaks BBB Filati Baby Alpaca Mix, vardad 2,5 cm.

Muster: Mari Muinonen (Vogue Knitting, Spring/Summer 2009)

Juba kahene!

2010-08-25T10:22:00.004+03:00

Eile oli meie peres jälle tähtis päev - Ralf sai kaheseks!Selline see kahene meil on!

Kooki tegime ka...
Päevakangelane ise eelistas vaadata ohutust kaugusest...

Hiirehall

2010-08-23T11:20:00.007+03:00

Eelmisel suvel, kui ma oma esimese haapsalu salli olin valmis saanud ja järgmise jaoks lõnga valisin, tõin koju ka selle hiirehalli Ogre lõnga. Mulle väga meeldis see toon, kuid kuduma ma teda kohe ei hakanud - enne tulid veel kaks valget, üks must ja üks ploomikarva sall. Nüüd lõpuks peale pikka pausi sallikudumises võtsin selle halli lõnga käsile.

Mustri tema tarbeks olin juba ammu välja valinud: tornikiri. Varem olen sama mustrit kohanud gooti kirja nime all, kuid ma ei mäleta enam, millises raamatus.

Kuna salli keskosal nuppusid pole, siis kudusin äärepitsi nupulise... Ja kui varasemate sallide puhul on äärepitsi kudumine olnud tõeliselt tüütu, siis sel korral oli just see kõige nauditavam osa. Ei tea kas nuppudest tingitult!?

Lõng iseenesest on tunduvalt pehmem kui Ogre valge. Minu meelest olid ka must ja ploomililla pehmemad ja meenutasid pigem meriinot kui lambavillast. Kuid ükski teine toon ei ole nii palju veninud kui nüüd see hall - raamile tõmmates jäi keskosa lausa rippuma. See oli üsna ehmatav, kuid kuivades tõmbas kõik siiski kenasti tagasi.

Kokkuvõtteks võin küll öelda, et olen tulemusega väga-väga rahul. Eriti hästi sobib see sall just valgete riiete peale.

Vardad olid salli keskosal 2,5 mm (no ei oska ma jämedamatega seda lõnga kududa ehkki olen korduvalt proovinud) ja äärepitsil 3 mm.

Mõõtudeks tuli 60 X 160 cm ja kaaluks 73 grammi.

Modelliks oli minu armas õde Mariann, kes üle pika aja jälle kodumaal käimas on. Pilti tegin ise...

Suvesoojus mütsides

2010-08-05T13:06:00.004+03:00

Tänane vihmane ja jahedam päev viib mõtted lähenevale sügisele (mis loodetavasti siiski veel kaugel on). Sobilik aeg soojemaid kudumeid näidata.

Need mütsikesed valmisid suve kõige soojematel päevadel õues päikese käes istudes, seega on nendesse kootud kogu selle suve kuumus. Värvidki on suviselt rõõmsad.

Nägin sarnaseid mütsikesi Ravelry`s ja need meeldisid mulle nii väga. Tuligi siis keset suve kiusatusele järele anda ja mõned valmis punuda.

Kõik mütsid on kootud Titanwool Superwoolist (100% meriinovill), nad on väga pehmed ja üsna paksud. Vardad olid 4 mm.

Veel üks lillekott

2010-08-04T14:29:00.003+03:00

Viimasel ajal tundub, et ma ei oska piirduda ühega, tihti teen oma töödest korduseid. Nii ka selle kotiga. Korduskott sai tehtud tellimustööna.

Sangadeks kasutasin seekord suuri bambusrõngaid ja koti põhi on beežist mööblikangast. Värvid on vist isegi erksamad kui koti "vanemal õel". Aga nagu esimesel kotilgi, nii on ka sellel täpselt 70 lilleõit.

Lõngad ikka puuvillased Capri ja Catania, heegelnõel 3 mm.

Kampsunist sai padi

2010-08-03T10:28:00.005+03:00

Aastaid tagasi tegin endale kampsuni, mille selg ja varrukad olid lihtsalt soonikkoes kootud, kuid esiosa valmis erinevate mustritega heegeldatud ja kootud ribadest. Ega ma ausalt öeldes seda kampsunit eriti ei kandnud... Materjaliks oli kena kreemikas puuvillane lõng ja mingil ajal harutasin seljatüki ning varrukad üles. Eks ma kasutasin lõnga jälle mõnes teises töös ära, enam muidugi ei mäleta, millises just.

Aga see esitükk seisis puutumatuna. Ära visata nagu ei raatsinud, aga harutamine oleks olnud liiga tülikas.

Nüüd sai temast lihtsalt padjakate. Padja teine pool sai tehtud mööbliriidetükist, mis samuti tükk aega kasutuna seisnud oli.

Kõrvitsaõied - südasuvine hõrgutis

2010-08-02T11:02:00.004+03:00

See on üks sedasorti toit, milleta ei möödu mul ükski suvi. Sel suvel õitsevad kõrvitsad eriti ohtralt ja nii olengi juba mitu korda seda maitsvat rooga valmistanud.

Vaja läheb: kõrvitsaõisi (võta isasõied, millel nuppu taga pole, siis on sügisel ikka kõrvitsaid ka loota!), muna, jahu, vett, valget veini, soola, juustu, frittimiseks õli.

Sega ühest-kahest munast, jahust, veest ja sortsust veinist kokku taigen, nii umbes sama paks nagu tavaline pannkoogitaigen. Maitsesta soolaga ja jäta pooleks tunniks paisuma. Loputa kõrvitsaõied hoolikalt ja eemalda seest tolmukad. Pane igasse õide juustutükk, kasta õied ükshaaval taignasse ja friti kuumas õlis kuldpruuniks. Nõruta majapidamispaberil liigne õli välja.

Naudi jääkülma proseccoga või lihtsalt valge veiniga.

See roog on pärit Itaaliast ja kannab seal nime fiori di zucca fritti.

Türkiissinine barokk

2010-07-20T14:33:00.005+03:00

Järjekordne tellimustöö - pikk heegeldatud jakk 3/4 varrukatega.

Seekord oli tellijal lõng juba varem valmis ostetud nii et minu ülesandeks jäi vaid sobiva mustri leidmine ja teostus. Tõsi, ise oleksin selleks tööks eelistanud mõnd pehmemat lõnga, GB Wolle Hanna Cable tundus jaki jaoks pisut jäik ja raske.

Põhimustri leidsin Ravelry`st (Jennifer Hanseni "Go for Baroque"), kuid juhendit ma ei järginud ja ka hõlma äärde tegin omaloomingut.

Selline ta tuli - erksavärviline ja julge pitsjakk suurele naisele.

Lõnga kulus umbkaudu 7,5 kera. Heegelnõelaks 3.

Heegel-kausid

2010-07-18T20:54:00.006+03:00

Meie suvemaja pööning on kui põhjatu aardelaegas. Eelmisel suvel leidsin sealt enda poolt kümmekond aastat tagasi tikitud ja seejärel unustatud seinapildid, millele ma siis raamid ümber panin ja köögiseinale riputasin. Sobisid imehästi! Nüüd läksin jälle sinna tuhnima, sest lootsin leida kooliajal heegeldatud linikuid, mida minu arvates pidi ikka hulgaliselt olema. Lisaks erinevatele väiksematele heegeldatud ja kootud linikutele leidsin ka portsu lõpetamata jäänud kardinaid ja suuri laudlinasid- ilmselt tuli mul omal ajal mõni põnevam "projekt" vahele, et need tööd pooleli jäid...

Eks linikute otsimise põhjuseks oli ikka soov neist Craftwerki õpetuse järgi kausikesed meisterdada.

Kasutasin ainult heegeldatud linikuid, sest arvasin, et kootud on liialt õhukesed ja õrnad ning ei jää hästi vormi. Samuti arvasin, et tihedama mustriga linikutest tulevad "paremad" kausid. Tegelikult aga selgus, et ka õhkõrnadest linikutest sai teha väga kenad pitsilised kausikesed.

Arvatavasti vormin lähiajal ka kootud linikud siiski ära, sest linikutena ei kasuta ma neid ju niikuinii...

Valge peleriin

2010-07-12T09:51:00.005+03:00

Heegeldatud õele. Muster sama mis varem tehtud mustal peleriinil - Chanson En Crochet. Plaan oli ka sel korral kasutada erinevaid lõngajuppe heegeldades iga lõngaga vaid mõne rea, samuti nagu musta õlakatte tegemisel. Kahjuks ei tulnud sellest midagi välja, sest valge lõnga puhul jäid erinevused lõngade toonides väga häirivad. Seega pidin kogu töö tegema ühest lõngast.

Tahtsin heegeldada puuvillasest või bambuslõngast, aga ei leidnud sobiva jämedusega endale meeldivat lõnga. Kapis seisis juba paar aastat üks harutamist ootav pullover, mille kudumiseks ma omal ajal kasutasin lõnga Katia Bamboo (koostises puuvill ja bambus). Nüüd harutasingi selle üles, kuid lõng tundus siiski liialt peenike. Lisasin siis juurde peenikese BBB Soft Dreami, mille koostises on mohäär ja siid. Kokku tuli väga mõnus ja luksuslik õlakate, millele bambus annab hea langevuse ja mohäär lisab mahtu ning õhulisust. Alumine äär sai tehtud jällegi erinev. Atlasspael kinnisena oli õe soov...

Suvi ja meri...

2010-07-07T11:01:00.004+03:00

... need käivad ju ikka käsi-käes! Seega punusin ka paar mereteemalist kübarakest.

Mütsikesed on saadaval Disainimajas.

...

2010-07-06T11:43:00.003+03:00

Minult on palju kordi küsitud, kas ma poistele ka mütse heegeldan. Ausalt öeldes olen Ralfile kunagi küll ühe mütsi heegeldanud, aga sellega on asi siiani ka piirdunud. Mulle lihtsalt tundub, et igasugused heegeldised kuuluvad pigem tüdrukute garderoobi kui poiste omasse.

Aga nüüd, kui ilmad väga soojaks läksid, tegin lapsele küll ühe kirju mütsi

On küsitud ka selliste värviliste mütsikeste mustrit, kuid mida pole, seda pole. Kõik mütsid tulevad just sellised nagu parajasti juhtub - heegeldades mõtlen ainult ühe rea võrra ette, millist mustrit järgmisena teha. Peamine on, et iga rida tuleks eelmisest erinev.

Vigade parandus

2010-06-28T11:01:00.005+03:00

Kohendasin pisut eelmises postituses mainitud kampsikut ja sain temast siiski mõnusa kantava asja. Et kudum seljas paremini istuks, ei olnud vaja rohkemat kui väikest heegelrida kaelusesse... ja kui juba heegelnõel kätte sai võetud, siis sama pitsike ka varrukaotstesse.

Lõngaks nagu juba öeldud Bergere de France Lima (toon Marbre), vardad 4 mm. Lõnga kulus 6 tokki.

Väike tagasilöök

2010-06-21T15:44:00.004+03:00

Olles vahepeal heegeldanud kümnete kaupa värvilisi lillekesi tundsin ühel hetkel, et tahaks hoopis midagi halli... ja kududa. Juba vist terve aasta oli oodanud oma aega üks Dropsi kampsun. Nüüd siis saabuski tema aeg. Liann´ist leidsin selleks ka ideaalse lõnga, Bergere de France Lima, sellise ilusa lillakas-halli (pildile muidugi on seda võimatu püüda) tooni. Ega siis muud kui kuduma! Edenes väga kiiresti: lihtne muster ja mõnus lõng! Jõudsin isegi nööbid valmis osta, ja kujutlesin, kui mõnus on praeguste jahedate ilmadega sellist kampsunit kanda...

Aga kui siis need paar õmblust ka tehtud said, mis vaja, selgus, et see kampsik ei istu üldse nii nagu peab. Nööpe veel ette ei jõudnud õmmelda, aga sain siiski aru, et kinniste hõlmadega (proovisin nööpnõeltega kinnitatult) on kõik justkui hästi, aga kui hõlmad lahti jätta, siis ta lihtsalt nagu ripub seljas! Ühe hetkega sai selgeks, et ma ei hakkaks seda kampsunit kunagi kandma...

Nüüd siis ongi nii, et tuleb kogu nelja päeva töö üles harutada! Aga ma ei kurvasta, seda lõnga saab kasutada ühes teises kampsunis, mis ka juba tükk aega plaanis on olnud !

Apelsinimaitseline "Kirju koer"

2010-06-17T11:02:00.003+03:00

Vahelduseks üks "Kirju koer", milles ei ole kasutatud kakaod ega šokolaadi.

Vaja läheb:

3 pakki küpsiseid

1 apelsin

200 g võid

1/2 purki kondenspiima

paar peotäit rosinaid

(marmelaadi)

Riivi apelsini koor ja pigista välja mahl. Pane rosinad apelsinimahla sisse tunnikeseks paisuma. Purusta küpsised, sega juurde apelsinikoor, rosinad koos mahlaga, kondenspiim ja sulatatud või. Keera seguküpsetuspaberi või toidukile sees "vorstikesteks" ja pane külma. Sellest kogusest peaks tulema kaks parajat "vorstikest", vähemaga pole meie peres üldse mõtet vaeva nägema hakatagi! Mõne tunni pärast võta magustoit külmikust välja, lõika viiludeks ja naudi!

Veel kord...

2010-06-15T10:45:00.005+03:00

Kord juba kootud boolero kordus.

Tellimustööna koolilõpetajale.

Mudel on niivõrd lihtne, et seekord ei pidanud juhendit enam kasutamagi.

Tellija poolt valitud lõnga värv meeldib mulle niivõrd, et oli lausa kahju valmis tööd ära anda, endalgi võiks olla selline boolero!

Põhilõngaks ikka Alvita Pukas (toon 051), vardad 5,5.

Ma armastan risottot!

2010-06-11T15:25:00.005+03:00

Jah, tõesti, risotto on mu lemmiktoit! Kahju, et Tallinnas seda nii vähestes söögikohtades pakutakse. Seepärast tuleb seda endal tihti teha. Aga mulle ju meeldib süüa teha!

Eile tegin risottot suitsupeekoni ja suhkruhernestega. Lihtsalt arvasin, et need võiksid kokku sobida.

Vaja läheb:

risottoriisi

suitsupeekonit

peotäis suhkruherneid

sibulat

paar küüslauguküünt

parmesani

oliivõli

võid

klaasike kuiva valget veini

puljongit

musta pipart

soolaga tasub olla ettevaatlik, sest nii peekon, puljong kui parmesan on soolased

(soovi korral rucolat)

Kuumuta hakitud sibul ja küüslauk õli-või segus klaasjaks. Lisa riis ja kuumuta veel. Vala peale vein ja lase sel aurustuda. Nüüd hakka vähehaaval lisama puljongit. Keeda tasasel tulel, kui segu pakseneb, lisa ikka ja jälle kuuma puljongit. Samal ajal kuumuta pannil õli-või segus hernekaunu (need võib enne ristipidi pooleks lõigata) kuni need muutuvad kenasti erkroheliseks (liiga kaua ei maksa kuumutada, herned peaks jääma krõmpsud). Pane herned ootele ja pruunista kuubikuteks hakitud peekon. Kui riis on parajalt pehme (al dente), sega risottosse riivitud parmesan, seejärel herned ja peekon. Maitsesta musta pipraga. Kaunistuseks riivi peale veel parmesani ja lisa pisut rucolat. NB! risotto ei tohiks jääda väga tihke, pigem peaks ta olema vedelapoolne!

Buon appetito!

Ikka mütsid

2010-06-10T20:00:00.003+03:00

Seekord poistele ja väga lihtsad. Valmisid juba tükk aega tagasi, aga nagu teada, on 8-aastase modelliga raske pildistamise osas kokkuleppele jõuda, ja nii said nad alles nüüd üles võetud.

Ralfi mütsi värvid on suhteliselt juhuslikud, need, mis esimesena lõngakorvist näppu hakkasid.

Alex sai värvid ise valida. Mõlema mütsi puhul oli tingimuseks, et need ei oleks väga heledad.

Mütsid on puuvillased, kuid suve jaoks loomulikult liiga soojad... Aga sügisel on kohe hea võtta!

Värvid, värvid...

2010-06-03T10:08:00.004+03:00

Selle mütsikese kohta ei olegi eriti midagi öelda. Nägin üht sellist hästi värvilist ja rõõmsat mütsi ühes saksakeelses blogis (mida ma hetkel enam leida ei suutnud - kui leian, panen lingi ka). Vaatasin seda ja mõtlesin, et küll on ikka tore müts... Ja muidugi pidin ka kohe tegema midagi sarnast. Lihtsalt lõbu pärast!

On teine selline pisut tihedama koega ja sobiks paremini kevadel-sügisel kandmiseks, mitte päris kuuma suvepäikesega. Lõngad kõik ikka puuvillased Capri ja Catania, jäägid teistest mütsikestest ja kotist.

Kuigi viimasel ajal on kõik tööd olnud väga värvilised, siis tegelikult kasutan värve oma asjades suhteliselt harva - enamasti ikka must-valge-hall, sekka pisut tumepruuni ja lillat. See värvide ja lillede pillerkaar on vist suveootusest tingitud!

Lisatud hiljem: see rohkesti värviküllast inspiratsiooni pakkuv blog on Beates Bunter Blog. Aitäh, Triinu!

Kott nimega Fiore

2010-05-27T12:29:00.007+03:00

Ja valmis ta saigi! Midagi keerulist ei olnud... muster ju ette antud! Tõsi, nokitsemist ja nikerdamist siiski oli omajagu... ja värvide sobitamist.

Kõik lõngad niisiis mütsikeste jäägid, välja arvatud hall, millega kõik ruudukesed ühendatud said ja millest on heegeldatud sangad. Seda halli kulus pea kaks tokki.

Veel kasutasin ära ühed vanad ja üsna kulunud teksad. Neist sai kotile põhi ja sangadele kandiriba. See viimane on tehtud täiesti praktilistel kaalutlustel - heegeldatud sangad kipuvad muidu välja venima. Oleks võinud ju panna ka bambusest sangad, aga need on mu meelest väga jäigad ja ebamugavad.

Ja vooder on ka loomulikult sees! Lukk tuleb ka kinniseks... Hetkel seda veel pole, aga kiusatus kotti näidata oli nii suur, et ma lihtsalt pidin need pildid juba ära tegema... tubastes tingimustes kahjuks. Aga see kott meeldib mulle nii väga, et on täiesti võimalik, et temast tuleb kunagi veel ka päevavalguses pilte!

Muster on algselt mõeldud tekikeseks ja pärineb siit. Lõngad Capri ja Catania, heegelnõel 2 mm.

Õunapuuõied ja rabarberikook

2010-05-26T09:53:00.004+03:00

Õitsvad õunapuud on selge märk suve algusest. Praeguseks on suveilmad küll läbi saanud, aga loodetavasti mitte jäädavalt. Õiteilu sai siiski kaameraga kinni püütud...

Teine kindel suve alguse märk on aias tärkavad rabarberid. Muidugi tuleb need kohe koogiks küpsetada!

Ostsin endale Maru kokaraamatu ("Maru maitsev maailm. Aasta helelillas köögis") ja tegin sealt ka esimese katsetuse - kondenspiimase rabarberi-ploomikoogi. Väga maitsev sai. Tõtt öelda on see kõige magusam rabarberikook, mida ma iial söönud olen.

Ma üleüldse armastan kokaraamatuid ja see raamat on kindlasti väärt kohta minu kokaraamatute riiulis. Lisaks põnevatele retseptidele on leiab sealt ka muidu meeleolukat lugemist ja ahvatlevaid pilte. Ühesõnaga kõik, mida ma kokaraamatult ootan, on seal olemas!

70 lilleõit ja rohkemgi veel

2010-05-21T09:49:00.005+03:00

Viimasel ajal tundub, nagu ei teekski ma midagi! Muidugi pole see päriselt nii, lihtsalt toas arvuti taga ei taha nii ilusate suveilmadega olla. Heegeldada saab aga ka õues liivakasti kõrval!

Eelmise postituse kübarakesed, mis said algselt ju tehtud lihtsalt tegemislustist ilma tõsise eesmärgita, et keegi neid kandma hakkab, on nüüdseks siiski kõik endale omanikud leidnud ja olen isegi juba mõned uued konkreetse tellimuse peale valmis teinud. Aga et need mütsikesed erinevad üksteisest vaid suuruse ja värvi poolest, siis ei ole mõtet neid kõiki siia üles rivistada. Ainult mõned detailid ehk...

Nojah, need kaunistused näevad välja pigem prossid kui pisikestele tüdrukutele kohased lillekesed, aga mulle tundub, et ka väikesed tüdrukud armastavad kalliskive... just nagu nende emadki. Tegelikult oligi algne idee kinnitada lilled mütside külge prossinõelaga, aga kuna need õied on nii suured ja rasked, siis nad lihtsalt ei jäänud pitsilise mütsi küljes kenasti hoidma.

Aga nendest seitsmekümnest pealkirjas mainitud lilleõiest saab ühel päeval loodetavasti kott, lõngajääkidest kott. Nimelt jäi mütsikeste heegeldamisel järele nii palju erinevaid värvilisi puuvillaseid lõngajuppe, et kohe tahaks neist midagi kirevat valmis punuda. Ja et ma olen praegu suviselt lillelisel lainel, siis miks mitte lilleline kott!?

Selle valmimiseni läheb muidugi veel kõvasti aega, aga ka suvi on ju alles ees ...

Väikestele preilidele

2010-05-10T10:58:00.005+03:00

Teiste poolt heegeldatud armsate kübarakeste vaatamine ajas mullegi nende tegemise isu peale. Alustuseks meisterdasin kohe kolm tükki.

Esimene sai lihtne valge väikeste roosade lilledega.

Teise puhul muutusin juba pisut julgemaks ja põhivärviks sai fuksiaroosa. Kaunistuseks uhke atlasspaelast lips.

Kolmanda värv ei ole võib-olla küll see, mille väikesed tüdrukud esimesena valiksid - laimiroheline - kuid selle eest kaunistab kübarakest uhke helmestega ehitud lilleõis.

Nojah, ega mul nende kübarakestega suurt midagi peale hakata pole: endal kodus ju ainult poisid! Aga poiste riideid ju niimoodi ehtida ei saa, seega oli see lihtsalt tore vaheldus! Võimalik, et mütsikesed lähevad müüki Disainimajja, või eks paistab...

Chanson En Crochet

2010-05-07T09:56:00.004+03:00

Kes seda nüüd enam mäletab, millal ma seda peleriini esimest korda Ravelrys nägin. Igatahes hakkas ta kohe meeldima ja mõtlesin, et kunagi peaks ikka teda heegeldama. Nüüd siis jõudiski see aeg kätte. Kuna koju oli kogunenud üsna paras ports erinevaid musti lõngajuppe, siis neist ma ta kokku punusingi.

Kasutasin nii mohääri, villast kui ka akrüülisisaldusega lõnga. Et lõngad olid ka erineva jämedusega, said mõned read õhulisemad, teised jällegi tihedamad, kuid tervikule tuli see isegi kasuks muutes pinna elavamaks. Omalt poolt lisasin pikkusesse veel mõned read juurde, muidu tundus peleriin pisut lühikesevõitu. Ka äär on tehtud teisiti. Ja kinnisena ei saanud ma mitte kasutamata jätta atlasspaela!

Mustriks on Mari Lynn Patricku Chanson En Crochet, heegelnõelaks 5.

Peleriin leidis juba uue omaniku ja seega pole imestada, kui ma millalgi endale uue teen!

Boolero Kätlynile

2010-04-30T14:12:00.006+03:00

Sõbrannal oli vaja uut suvist boolerot ja ta pöördus oma sooviga minu poole. Ega ta ise ka täpselt ei teadnud, milline see boolero olema peaks, ja nii me siis surfasime netis ja otsisime sobivat varianti. Silma hakkas see Dropsi boolero. Kuid selle seljaosa oli ilmselgelt liiga lühike ja nii tuli lõige ümber teha.

Samuti sai valitud teine koemuster. Ehkki ka originaali lehekirjal pole midagi viga, meeldis mulle vausabakiri rohkem ja kuna Kätlyn jättis mulle mustrivalikul vabad käed, siis nii jäigi.

Ka varrukasuu tundus liiga lai. Seega sai lisatud atlasspael, millega saab seda pisut koomale tõmmata. Pidulikkust andis pael ka kõvasti juurde, kuid vähem pidulikku boolerot soovides saab paela kergesti eemaldada.

Mis mulle aga Dropsi mudeli juures tõeliselt meeldis, oli jämedamast lõngast heegeldatud äär. See andis muidu väga õhulisele ja lendlevale kudumile mõnusa langevuse.

Põhilõngaks on Alvita Pukas, mida kulus täpselt 3 tokki (à 25 grammi), vardad 5,5 mm. Ääre heegeldamiseks kasutasin mingit puuvillast (Capri sarnast) lõnga oma kodustest lõngavarudest ja heegelnõela 3,5.

Traat ja savi

2010-04-27T10:08:00.004+03:00

Ikka veel ehted... Seekord käevõrud.

Eelpainutatud traat oli minu jaoks jällegi uus kogemus, üsna meeldiv kogemus.

Ka fimo oma võimalustega on veel suures osas avastamata maa. Seekord näiteks sain teada, et läbipaistev fimo saavutabki oma läbipaistvuse alles küpsetades ja seega on pärlite ahjust võtmisel juures teatav üllatusmoment. Need rohelised helmed olid enne küpsetamist kollase ja rohelise kirjud, pärast aga lihtsalt rohelised kerge varjundiga. Enne lakkimist meenutasid nad mulle tooreid veel puu otsas kasvavaid oliive...

Tundub aga, et selleks korraks olen oma kudumisemõõnast jälle üle saanud ning ehtetuhin hakkab vaikselt vaibuma.

Kolm paari kõrvarõngaid

2010-04-21T09:34:00.007+03:00

Kõik sai alguse juba sügis-talvel, kui Rees need imelised sõrmused valmis meisterdas. Mulle hakkasid need nii väga meeldima, et proovisin tookord ise ka. Aga ega eriti hästi välja ei tulnud, ja kuna selliste sõrmuste kandmine talvel oleks olnud ka üsna tülikas, siis mu huvi mõneks ajaks rauges. Kuni praeguseni... Aga tegin siiski veidi teisiti, sest lõng, mida ma kasutasin oli tunduvalt jämedam ja sellist peent tulemust ma niikuinii saavutanud ei oleks. Ja ma ei teinud sõrmust, vaid hoopis kõrvarõngad...

Esimene paar sai lilla. Minu jaoks on lilla vist selle kevade värv, nii paljud asjad on just lillad...

Siis tulid rohelised. Ja ehkki mulle selline tuhm oliiviroheline meeldib, tundusid kõrvarõngad üsna ilmetud. Värvisingi siis kirjuks - sai kohe palju suvisem!

Viimased said beebiroosad. Roosa on küll ilus värv, aga mitte seda tooni roosa! Jällegi natuke värvi, et asi nii pulgakomm ja suhkruvatt ei tunduks.

Lõngad on Novita Kotiväki (lilla ja roheline) ja Capri (roosa). Mulle meeldib Kotiväki tunduvalt rohkem: PVA-ga tugevdatult jääb ta palju siledam ja ilusam, Capri jääb natuke karvane. Värvisin akrüülvärvidega. Algul proovisin ka vesivärve, aga need jäid kuidagi lahjad.

Päris suured said need kõrvarõngad: lille läbimõõt on 3,5 cm, aga suvel võibki ju endale suuri ehteid külge riputada!

Pitsid kaela!

2010-04-19T09:21:00.006+03:00

Minu kudumissoon on endiselt umbes. No lihtsalt pole tahtmist vardaid kätte võtta. Viimane kudum - pitssukad - valmis juba nädalaid tagasi, kuid siiani pole õnnestunud neid pildile saada: puudub sobiv jalamodell. Võiksin ju isegi selle "modellitöö" ära teha, aga ma ei suuda "fotograafile" selgeks teha, kuidas täpselt pildistama peaks ja millele sukkade juures tähelepanu pöörata... Nii et tuleb veel oodata, ehk kunagi saavad ka pildid tehtud.

Kuid ma olen ilmselt kevadest tingitud ehetelainel. Ja nagu ma aru olen saanud, siis pole ma mitte ainus... Erilisi saavutusi pole küll ka sellel alal veel ette näidata, sest olen peamiselt tegelenud nö ettevalmistustöödega: fimost kuulikesi veeretanud ja neid ahjus küpsetanud ning niidist motiivikesi heegeldanud. Mõned ehted olen küll ka päris kokku pannud, aga mitte kõik ei ole just nii välja tulnud nagu ma algselt ette olen kujutanud. Aga ma ei heida meelt, katsetan edasi...

Üks pitsiline kaelaehe siia jutu juurde siiski

Olen selliseid pitsilisi kaelaehteid kohanud juba mitmetes blogides ja nii proovimise mõttes punusin ka ühe.

Valge heegeldatud pits, mõned merevaiguvärvi klaashelmed ja jupike vaskset ketti - nii lihtne see ongi!

Palju õnne, kallis Alex!

2010-04-12T09:42:00.003+03:00

Hullud värvid

2010-04-09T13:52:00.007+03:00

Nii umbes nädalake tagasi, kui ilmad pisut soojemaks läksid, avastasin, et Ralfil pole sobivat mütsi pähe panna. Talvemütsiga tundus juba liialt palav, aga puuvillase mütsiga nagu ikka ka veel ei tahtnud last välja viia. Nojah, sügisel ma ju kudusin mõlemale poisile triibulised mütsid... Alexile läheb tema oma veel ilusti pähe, aga Ralfile tema oma enam mitte.

Mulle meenus, et mõned aastad tagasi olin ostnud Veimevakast toredat mitmevärvilist lõnga plaaniga sellest triibulisi sokke kududa. Sokke ma muidugi kudunud ei olnud ja lõng seisis täiesti puutumatult. Sellest saagu müts, mõtlesin ma nüüd! Aga kui ma siis tavapärasel moel ringselt kuduma hakkasin, vaatasin, et triibud tulevad ikka liiga kitsad ja müts tuleb lihtsalt kirju ja üldsegi mitte triibuline.

Siis ma otsustasin, et koon hoopis põikipidi ja lühendatud ridadega... täiesti tunde järgi. Ja ehkki ma pole varem sel moel mütsi kudunud, klappis kõik kohe esimesel korral! Ma ei pidanud ühtegi korda harutama!

Sai üsna värviline. Et seda kõike kuidagi tasakaalustada, kudusin alläärde ühevärvilise sooniku ja tegin mütsile ka sama värvi tuti. No ja ega ei peagi ju poistel alati kõik riided olema sini-rohe-hallid, vahel võib ju ka värve lubada!

Lõng on Schachenmayr Nomotta Regia Crazy Color, kulus alla ühe toki. Varras 3mm.

Mingit meeleolu ei ole...

2010-04-07T09:40:00.007+03:00

Juba viimased paar nädalat olen tujutu. Ei tea, kas see on pikale veninud talvest ja sellest, et kevad kuidagi väga visalt edeneb, igatahes ei ole ma käsitöö-tegemistes tavapäraselt innukas. Mõtteid ja plaane on küll pea täis, kuid ükski neist ei tundu see, mida just täna ja praegu teha tahaks. Suvised asjad veel ei tõmba ja talvistest on isu täis.

Vahepeal lihtsalt katsetasin natuke. Leidsin karbipõhjast kunagi ammu ostetud Fimo. Ma pole sellest muud teinud, kui lapsega paar pärlit veeretanud ja nüüd ühele jakikesele nööbid voolinud. Aga netis ringi kolades olen näinud sellest imelisi asju tehtavat... Ja nii ma siis mõtlesin, et proovin ka. Pärast panin keti ka külge, et oleks ikka nagu päris...

Heegeldamises tunnen end siiski palju kindlamalt...
Tegelikult on käsil ikka ka üks natuke suurem töö, aga selle kummalise tujutuse tõttu ei taha see kuidagi edeneda, seepärast ei taha temast ka rääkida...

"Citron"

2010-03-29T09:46:00.005+03:00

Veel üks sall vastu suurt kevadet. Oli teine plaanis juba talvel, aga alati tuli midagi muud vahele ja nii ta siis sai valmis alles nüüd.

Sündinud on ta puhtalt praktilisest vajadusest musta salli järele. Ja et ikka midagi uut katsetada, valisin mudeli, mida tuli alustada ülaserva keskelt. Selliselt pole ma veel ühtki salli alustanud...ja üldse on ka kolmnurkse salli kudumine minu jaoks veel avastamata maa.

Kuna aga seekord ei tahtnud ma ei kolmnurkset ega nelinurkset, samuti mitte pitsilist, siis poolringi-kujuline Hilary Smith Callis´e Citron tundus hästi sobivat.

Sallina on mõnusalt soe ja näeb kena välja ka õlasallina.

Lõngaks Arwetta Merino Exrta Fin, varras 4 mm. Lõnga kulus peaaegu 3 tokki.

Pisikesele piigale

2010-03-25T10:02:00.006+02:00

Väikesel Simonal oli sünnipäev, ta sai 1-aastaseks. Punusin talle sel puhul jakikese. Vahel on nii tore teha midagi väikest ja roosa-lillelist, eriti kui endal kodus kasvavad poisid selleks põhjust ei anna!

Võtsin ette ühe lihtsa Dropsi jaki juhendi ja kudusin selle järgi - ei olnud vaja mõõtmise ja arvutamisega pead vaevata. Pealegi ei teadnud ma, kui suur peaks olema aastase piiga kampsun... juhendis oli aga kõik kirjas.

Lõngaks valisin Katia Qina, beebi-alpaka ja bambuse segu. Olen sellest lõngast kunagi ühe kleidikese kudunud, ja olin suures vaimustuses. Kuid millegipärast meeldiski mulle kleidiks kootud vanaroosat tooni lõng rohkem, kui nüüd kasutatud valge. Roosa tundus kuidagi ühtlasem... ja justkui siidisem.

Valmis kampsunile said peale heegeldatud ja tikitud roosad ja kollased lillekesed. Laisk nagu ma olen, ei viitsinud kolme pisikese nööbi pärast poodi minema hakata, seega tuli need ise Fimost valmis veeretada. Said küll pisut tumedamad, kuid ega nad silma riiva.

Nüüd mõtlen, et võiks endalegi suveks ühe lillelise kampsi meisterdada. Ehk siiski mitte nii roosade lilledega...

Greta Garbo

2010-03-22T10:01:00.007+02:00

See on minu neljas Haapsalu sall ja aega läks temaga ikka väga kaua. Alustasin juba oktoobris, aga siis sai lihtsalt isu otsa. Keskosa sai küll ruttu valmis... äärepitsi kudumiseks enam motivatsiooni ei leidnud.

Nii see poolik sall siis seisis. Vahel ikka mõtlesin, et peaks ta ära lõpetama... suur töö oli ju juba tehtud. Aga üheks äärepitsiks oli vaja üles luua 501 silma ja see tundus täiesti ületamatu ettevõtmisena. Eriti hulluks muutis asja teadmine, et selliseid äärepitse tuleb teha kaks!

Eelmisel nädalal võtsin end lõpuks kokku ja lõpetasin salli ära. Ega ma seda kudumist eriti ei nautinud, mõtlesin isegi, et see jääb küll minu viimaseks Haapsalu salliks. Aga kui ta lõpuks raamilt maha sai võetud, siis leidsin, et pingutus oli igati vaeva väärt.

Kootud on sall Ogre ploomikarva lõngast 2,5mm varrastel, äärepits 3mm varrastel. Mõõtudeks tuli 60 X 170 cm ja kaaluks 81 grammi. Mustriks Greta Garbo kiri.

Aitäh, Helen, et mind natuke tagant "sundisid"!

Lihtsalt kaelakee

2010-03-21T15:17:00.005+02:00

Ma pole eriline ehete meisterdaja, aga ühe kaelakee punusin küll hiljuti valmis. Selline ta sai...
Ega siin ju miskit kunsti pole: paar heegeldatud lille ja peotäis helmeid!

Pitsid ja satsid

2010-03-19T08:59:00.007+02:00

Ma ei ole veel kaotanud lootust, et kevad siiski kunagi saabub. Ja selles lootuses sai tehtud ka see sall.

Algusest peale teadsin, et sallil peab olema võrdselt nii heegeldust kui kootud osa. Ja kui tavaliselt kootakse valmis nö kehaosa ja siis heegeldatakse pits äärde, siis mina heegeldasin kõigepealt pitsi ja seejärel kudusin selle külge satsi.

Sall sai tore: pikkust lausa 180 cm, laiust seevastu vaid 8. Mõte on muidugi selles, et soojema ilmaga käib ainult ühe korra ümber kaela ja pikad otsad jäävad kenasti lehvima, külmema ilmaga saab teda aga mitu korda ümber kaela mässida... kevadine ilm on ju muutlik!

Lõng on ikka vana hea Fonty Angora, heegelnõel 3,5 ja vardad 4,5 mm.

Kevad südames

2010-03-17T10:25:00.008+02:00

Uue blogi sissejuhatuseks on kevadised kindad, mida küll vanas blogis juba näidatud sai, kuid mis väärivad ka siin esitlemist.

Kui ma selliseid kindaid Käsitöö 2008 sügisnumbris nägin, siis ei avaldanud need mulle mingit muljet. Ei tea, kas seetõttu, et nad olid sõrmedeta (ma pole selliste kinnaste mõttest veel aru saanud, sest minul külmetavad tavaliselt just sõrmeotsad) või oli põhjus milleski muus, igatahes ei tundnud ma vajadust selliste kinnaste järele. Nüüd aga kui kevad hakkas oma esimesi arglikke märke näitama, tuli mulle varem sirvitud ajakiri meelde ja ka soov lille-kindaid heegeldada. Teostus sai siiski originaalist veidi erinev - pitsilisem ja sõrmedega.

Kuna lõnga jäi pisut üle ja mulle tundus, et minu uue musta mantli juures võiks olla peale kinnaste veel mõni lilla detail, heegeldasin juurde ka prossi.

Lõngaks on Fonty Angora, mõnus pehme lõng. Imelikul kombel polnud erilist vahet, kas heegeldada nr 4 või nr 2,5 konksuga, tulemus oli suhteliselt sarnane. Nii ongi lill tehtud jämedama ja kinnaste peopesa ning sõrmed peenema heegelnõelaga.

Ja ilmselt tuleb siia juurde veel ka üks kevadine sall...

Tere tulemast minu uude blogisse!

2010-03-16T10:34:00.003+02:00

Kevad toob uued tuuled. Ka blogidesse. Ja nii ma otsustasingi oma tagasihoidliku blogiga natuke kolida. Sisus ei ole suuri muudatusi ette näha: ikka käsitöö ja sellega seonduv. Samuti on plaanis endiselt näidata nii ette antud juhendite järgi tehtut kui loodetavasti ka omaloomingut.

Loomulikult ootan siia külla oma vanu sõpru, ja tore kui ka uued tuttavad siia tee leiavad.

Tere tulemast minu uude käsitööpessa!