Ikka veel ehted... Seekord käevõrud.
Eelpainutatud traat oli minu jaoks jällegi uus kogemus, üsna meeldiv kogemus.
Ka fimo oma võimalustega on veel suures osas avastamata maa. Seekord näiteks sain teada, et läbipaistev fimo saavutabki oma läbipaistvuse alles küpsetades ja seega on pärlite ahjust võtmisel juures teatav üllatusmoment. Need rohelised helmed olid enne küpsetamist kollase ja rohelise kirjud, pärast aga lihtsalt rohelised kerge varjundiga. Enne lakkimist meenutasid nad mulle tooreid veel puu otsas kasvavaid oliive...
Tundub aga, et selleks korraks olen oma kudumisemõõnast jälle üle saanud ning ehtetuhin hakkab vaikselt vaibuma.
Mäletan, kui esimest korda Itaalias olles puu otsast oliivi noppisin ja suhu pistsin, jube:D Sinu oliivid ahvatlevad ka mekkima!
VastaKustuta