Hiirehall

Eelmisel suvel, kui ma oma esimese haapsalu salli olin valmis saanud ja järgmise jaoks lõnga valisin, tõin koju ka selle hiirehalli Ogre lõnga. Mulle väga meeldis see toon, kuid kuduma ma teda kohe ei hakanud - enne tulid veel kaks valget, üks must ja üks ploomikarva sall. Nüüd lõpuks peale pikka pausi sallikudumises võtsin selle halli lõnga käsile.

Mustri tema tarbeks olin juba ammu välja valinud: tornikiri. Varem olen sama mustrit kohanud gooti kirja nime all, kuid ma ei mäleta enam, millises raamatus.

Kuna salli keskosal nuppusid pole, siis kudusin äärepitsi nupulise... Ja kui varasemate sallide puhul on äärepitsi kudumine olnud tõeliselt tüütu, siis sel korral oli just see kõige nauditavam osa. Ei tea kas nuppudest tingitult!?

Lõng iseenesest on tunduvalt pehmem kui Ogre valge. Minu meelest olid ka must ja ploomililla pehmemad ja meenutasid pigem meriinot kui lambavillast. Kuid ükski teine toon ei ole nii palju veninud kui nüüd see hall - raamile tõmmates jäi keskosa lausa rippuma. See oli üsna ehmatav, kuid kuivades tõmbas kõik siiski kenasti tagasi.

Kokkuvõtteks võin küll öelda, et olen tulemusega väga-väga rahul. Eriti hästi sobib see sall just valgete riiete peale.

Vardad olid salli keskosal 2,5 mm (no ei oska ma jämedamatega seda lõnga kududa ehkki olen korduvalt proovinud) ja äärepitsil 3 mm.

Mõõtudeks tuli 60 X 160 cm ja kaaluks 73 grammi.

Modelliks oli minu armas õde Mariann, kes üle pika aja jälle kodumaal käimas on. Pilti tegin ise...