Teisipäev, 3. september 2013

Fuksiaroosa pitskleit

Paar aastat tagasi kudusin ühe raamatu tarbeks ja muidugi ka enda vajadusest lähtudes ühe pitskleidi. Raamatuks oli "Kuldaväärt kudumid" ja sealsetel Stina Kase tehtud piltidel kannan ma seda valge aluskleidi peal. Tegelikkuses kandsin ma seda pitsi aga paaril korral musta õlapaeltega aluskleidiga... oli selline üsna vallatu kleidike.
Kui sel suvel ootas ees sõprade pulma minek, otsustasin kududa päris uue ja peenema kleidi. Kahjuks mõistsin siiski nädal enne tähtsat sündmust, et ei jõua mingi valemiga valmis enda planeeritud kudumit. Seega tuli leida muu lahendus.
Leidsin siis kapipõhjast oma vana kudumi. Nojah, ega ta mulle nüüd, peale kolmanda poja sündi ja mõningaid lisakilosid enam eriti hästi ei passinud. Oleksin tahtnud pikemat kleiti ja ka ülaosa oleksin näinud pigem maikalõikelisena kui peenikeste õlapaeltega. Keidi keskosa oli aga täiesti paras.
Otsustasin kleidi alumise ja ülemise osa ära harutada ja nende asemele uued kududa. Loomulikult ei olnud poes enam sama partii lõnga ja toonivahe oli üsna märgatav. Selleks, et erinevad toonid silma ei riivaks, kudusin altäärest alustades kõigepealt jupi uue lõngaga, seejärel aga üle rea uue ja vana harutatud lõngaga. Lõpuks silmasin uue ja vana osa omavahel kokku. Mustridki sobitasin nii, et võõrale pilgule näiks juurde kootud jupp kleidi loomuliku osana.
Ülaosas kudusin algset mustrit edasi, muutes seljaosa natuke katvamaks ja esiosa sai V-kaeluse.
Kuna jõulukingiks olin saanud tutt-uue õmblusmasina, mis senini karbis oli seisnud, siis kleidile voodri õmblemiseks kulus nüüd see väga ära. Vooder on beežist lükrast ja selle taustal tuleb roosa pits väga hästi esile.
Lõngaks on Katia Lino 100 %, mida kleidi uuele versioonile kulus kokku umbes 8 tokki, vardad 4,5 mm.



Kolmapäev, 28. august 2013

Hugo

Siin blogis on valitsenud pikalt vaikus ja tavaliselt on vaikusel ka põhjus. Siinse vaikuse põhjus sündis 9-ndal märtsikuu päeval sel aastal ja sai nimeks Hugo Marten. Tänaseks on Hugo juba 5,5-kuune suur poiss, kelle viimase aja saavutuseks on enese käpuli asendisse upitamine ja siis edas-tagasi õõtsutamine. Liikumine toimub siiani veel tagurpidi, aga tundub, et ega see edaspidi roomamine ka enam kaugel pole.

 Kolme erinevas vanuses poisi kõrvalt pole muidugi lihtne näputööks aega leida, kuid ma siiski pidevalt nokitsen midagi. Tõsi küll, enamasti saab lõpu eel aur otsa, sest kõik võtab nii hirmus kaua aega, ja viimistluseni jõuavad vaid üksikud asjad. Ka seda Hugo kampsikut kudusin väga pikalt, aga sain õnneks ikka enne valmis, kui laps sellest välja oleks kasvanud.
Kampsiku algne idee tuli Ravelrist, kuid seda sai päris palju muudetud. Pidin ju ikkagi poisile kuduma :)

Eks ta üks paras nikerdamine oli, aga tulemusega jäin väga rahule.

Lõngad on erinevad puuvillase jäägid, põhiliselt Capri ja Catania. Vardad 3 mm.
Heegeldatud öökullimotiivi leidsin siit.

Esmaspäev, 12. november 2012

Ühe mustri mitu nägu

Need kaks kudumit valmisid juba suve lõpul, kuid siia jõuavad alles nüüd.

 Mõlema puhul kasutasin üht ja sama mustrit, mida laiemalt tuntakse "feather and fan" nime all (eestikeelset nimetust ei teagi). Erinevus on vaid selles, et kollasekirju kampsiku puhul kudusin mustriridade vahele paar parem- ja pahempidist rida, sinise topi puhul kudusin mustrit igal paaritul ehk parempidisel real.
 Muster tuleb väga hästi esile erivärvilise ja ebaühtlase jämedusega lõnga puhul nagu näiteks uus Katia Bolivia, mida kampsuni jaoks kasutasin.
 Sinise topi puhul kudusin triipudena erineva jämeduse ja tekstuuriga lõngasid: peenikest mohääri, läikivat paellõnga, villasegu ja üht kummalist puuvilla-viskoosisegu.
 Kuna see muster venib väga palju nii pikkusess kui laiusesse, siis õiget silmustearvu on väga raske välja arvutada, seda enam, et väikese tööproovi puhul ei tule see venivus nii väga välja kui suure töö puhul. Seega tuligi topp mulle pistu suur, kuid praegu vist ongi moes sellised "oversized" kudumid.


Teisipäev, 11. september 2012

Vihased linnud 2

Meie peres ei ole see Angry Birds´i teema sugugi vaibunud, pigem kogub aina tuure. Ja kuna Ralfile oli saabuvate jahedate ilmadega niikuinii mütsi vaja, siis miks mitte poleks ma pidanud kuduma üht punase linnuga mütsi!?
Hall põhilõng ja punane on Lana Gatto Camel Hair (60% meriino, 40% kaamelivill), teised värvid on tundmatud jäägid. Vardad 2,5 ja 3 mm. 

Esmaspäev, 6. august 2012

Heegeldatud top

See värviline top oli esimene asi Vogue Knitting´u heegeldamisnumbris, mis mu tähelepanu köitis. Mulle meeldis selle asümmeetriline lahendus ja samuti see natuke hull värvikombinatsioon. Tõsi küll, kohalikest oludest tingitult tuli värve pisut muuta, kuid üldjoontes jäi värvigamma samaks.

Heegeldada oli huvitav, eriti esiosa, seljaosa kiskus natuke igavaks, aga kuna töö sai üsna ruttu valmis, siis polnud hullu. Varrukaid oli juhendi järgi võimatu hästi istuma saada, nii et siinkohal tegin omaloomingut.


Kokkuvõttes olen väga rahul. Lõng, mida kasutasin, oli Rosarios 4 For Nature, 100 % orgaaniline puuvill, mille soetasin Müürivahe tänava lõngapoest. See lõng on mu meelest juskui loodud sellisteks heegeldisteks: ta on umbes sama jäme kui Capri, kuid kuna ta pole nii töödeldud, siis ei ole ta nii jäik ja jääb palju langevam.

Neljapäev, 2. august 2012

Roosimantel

Vahel tekib soov teha midagi suurt. Seekord sai selleks suureks asjaks heegeldatud mantel.





Juhend ilmus ajakirja Vogue Knitting heegeldamise erinumbris. Disaineriks on Nicky Epstein.
Kasutasin Bergere de France lõnga Bergereine (50 % villa, 50 %puuvilla), mida kulus 23 tokki ehk 1150 grammi. Heegelnõel oli 4,5 mm.

Reede, 25. mai 2012

Väikeste kirjadega rätt

Jälle on jäänud pikk paus postituste vahele. Kudunud olen ju ikka küll, aga paljudest töödest pole saanud ilusaid pilte (need on lihtsalt kiiresti uue omaniku leidnud) ja nii pole ju ka põhjust siia midagi kirjutada.
Mõni aeg tagasi sain aga valmis ühe peenemat sorti sall, kolmnurkse.
No ikka sellest "Haapsalu räti" raamatust, ainult viimase mustri tegin omaloomingulise.
Lõng on soetatud rohkem kui aasta tagasi Pronksi lõngapoest ja kuna tol hetkel 100% villaseid musta värvi pitsilõngasid kusagilt saada polnud, siis leppisin poolvillasega.
Kuigi ma pole suuremat sorti sallide kandja, siis see mulle meeldib ja võiksin vahel isegi ümber võtta. Samas, kui keegi sooviks seda salli endale, siis oleksin nõus ka müüma.