Väikeste kirjadega rätt

Jälle on jäänud pikk paus postituste vahele. Kudunud olen ju ikka küll, aga paljudest töödest pole saanud ilusaid pilte (need on lihtsalt kiiresti uue omaniku leidnud) ja nii pole ju ka põhjust siia midagi kirjutada.

Mõni aeg tagasi sain aga valmis ühe peenemat sorti sall, kolmnurkse.

No ikka sellest "Haapsalu räti" raamatust, ainult viimase mustri tegin omaloomingulise.

Lõng on soetatud rohkem kui aasta tagasi Pronksi lõngapoest ja kuna tol hetkel 100% villaseid musta värvi pitsilõngasid kusagilt saada polnud, siis leppisin poolvillasega.

Kuigi ma pole suuremat sorti sallide kandja, siis see mulle meeldib ja võiksin vahel isegi ümber võtta. Samas, kui keegi sooviks seda salli endale, siis oleksin nõus ka müüma.

Miralda

Nancy Bushi raamatus "Knitted lace of Estonia" on see õlasall kootud hallist lõngast. Piltidel tundub ta robustne ega paelunud mind algul üldse. Seda enam, et ma pole suur kolmnurksete sallide austaja. 

Aga et mul oli eelmisest sallist veel järel seda imepehmet valget lõnga, siis otsisin midagi, mis lõngaga sobiks. Ja et oleks jälle midagi sellist, mida varem kudunud ei ole.

See sall ongi just selline: alustatud alumisest sakilisest servast ja siis keskel ning äärtes kahandatud. Päris lõpus vardale jäänud silmused, mis moodustavad ripsilise ülemise ääre, on kokku silmatud.

Kudusin juhendi järgi. Vaid keskmine osa on kootud teisiti, sest soovisin õhulisemat pinda. Ka kahandused jäid korrektsemad seda mustrit kasutades.

Üldiselt võib selle töö kohta öelda, et lõng muudab ikka väga oluliselt töö tulemust. Ja kui see raamatupiltidel olev sall mulle väga ei meeldinud, siis peenemast lõngast õhulisem variant meeldib vägagi.

Lõng Pronksi Lõngapoest, seesama, mis eelmisel sallil. Vardad 4 mm.

Beebiroosa Annis

Seda salli olen juba varemgi korra kudunud. Seekord tegin õrnroosa, õhulise ja pehme.

Minu arvates on see just selline kudum, mida on hea teha näiteks kingituseks: sobib kanda nii õlasalli kui niisama kaelasallina, saab kiiresti valmis ja ka materjalikulu pole suur.

Kasutasin Emmebi Kiddy lõnga (80% mohäär, 20% nailon), mida kulus pisut üle ühe 25-grammise toki. Vardad 4 mm.

Muster Annis.

Venezia

Juuni algul veetsime perega 11 päeva Itaalias. Ühel päeval külastasime ka Veneetsiat ja laguuni saari Muranot, Buranot ja Torcellot. Päevast selles müstilises linnas inspireerituna sündiski see sall.

Salli tumehall põhilõng on just seda tooni, nagu äikesetormi-eelne taevas Burano kohal siis, kui me vaporettol saarelt lahkusime ja Torcello poole sõitsime.

Roosad lilled on need, mida võib näha kõigil rõdudel nii Veneetsias kui ka Muranol.

Suuremad pitsilised õied meenutavad Ca` Dario ja Santa Maria dei Miracoli kiriku aknaid.

Triibud on aga nendelt vaiadelt, mille külge paadid kinnitatakse.

Põhilõng Filcolana Arwetta Classic, mida kulus täpselt üks tokk. Ülejäänud lõngad on leiud jäägikotist. Vardad 4 mm.

Lilleturg

Olen viimasel ajal proovinud oma töödes võimalkult palju ära kasutada lõngajääke, nii ka selle väikese õlasalli puhul.

Juhendit järgides oleks sall tulnud õige pisut suurem, kuid kuna mul musta põhilõnga oli täpselt üks tokk ja ma ei tahtnud seda ka juurde osta, siis tegin väikesed muudatused.

Lõngad on Emmebi Superbe ja Lana Gato VIP, varras 4 mm.

Muster on väikeste muudatustega Kieran Foley Mercato dei Fiori

Nimeta sall

Vahelduse mõttes sai kootud üks õhuline sall. Ikka Haapsalu salli traditsioone järgides külge õmmeldud äärepitsiga.             

Mustri võtsin sel korral "Pitsilistest koekirjadest" ja selle võib vist käpakirjade alla liigitada. 

 Imelikul kombel on mulle järjest enam hakanud meeldima lihtsamad ja väiksemad koemustrid, ja soovitavalt mitte liialt õhulised. Nupud on kootud vaid äärepitsi sisse.

Kahjuks ei leidnud ma kusagilt musta 

peenvillast, ja seega kudusin poolvillasest (60% villa, 40% akrüüli), mille leidsin Pronksi lõngapoest. Pean ütlema, et see lõng on ootamatult mõnus - ei kududes ega ka valmis tööd katsudes ei saa ma aru, et tegemist pole 100% villase lõngaga. Ka vormi hoiab ta sama hästi kui peenvillasest kootud sall. Igal juhul meeldib see lõng mulle rohkem, kui kunagi proovitud Merinos Extra.

Salli mõõdud tulid 65 X 150 cm, kaal 53 grammi. Vardad keskosal 2,5 ja äärepitsil 3 mm.

Kaks kaarjat salli

Alustasin ülemisest äärest mõne ripsireaga. Jätkasin lühendatud ridadega, et anda sallile kaarjat kuju. Seejärel kudusin pitsilise ääre.

Valge sall on kootud Emmebi Superbe 100 % villasest lõngast. Vardad 4 mm.

Teise salli materjaliks on Tirana, litritega lõng. Pelgasin kuduma hakates, et litrid muudavad töö ebamugavaks, kuid tegelikult ei olnud midagi hullu. Ainult harutada on väga halb, sest litrid kipuvad silmuste taha kinni jääma. Niiskelt nööpnõelte alla venitusele panek on selle lõnga puhul mõttetu... kuivades on töö samasugune kui enne venitamist. Mina panin salli kuivalt uuesti nõeltega kinni ja aurutasin triikrauaga läbi niiske lapi, nii sain soovitud tulemuse.

Väike vausaba

Taas kord tellimustöö. Tellija sooviks oli väike pitsiline sall volangilise äärega.

Kuna mulle meeldivad põikipidi kootud sallid, siis sai ka seekord seda meetodit kasutatud. Alustatud on pitsilisest osast ja lõpetatud volangiga. Sall on otstest kitsam ja keskelt laiem.

Lühidalt oli töökäik järgmine:

Lõin varrastele 240 silma ja kudusin 5 rida ripskudet. Seejärel kudusin paar kirjakorda kõrgusesse vausaba-mustrit ("Haapsalu salli" raamatust leiab mitmeid variante). Nüüd alustasin lühendatud ridade kudumist, ehk lihtsalt jätsin iga rea lõpus kudumata 4 silmust, samal ajal kogu aeg mustrit edasi kududes. Lühendatud ridadega kudusin mustrit kõrgusesse veel 5 kirjakorda. Järgmisel pahempidisel real kudusin kõik silmused kuni rea lõpuni, st ka need silmused, mille ma vahepeal olin kudumata jätnud. Pöörasin töö ümber ja kudusin parempidiselt samal moel rea lõpuni. Nüüd oli vardal jälle sama arv silmi, mis töö alguses. Kudusin uuesti pahempidi rea lõpuni.

Siis alustasin volangi kudumist. Selleks kasvatasin igast silmusest 3 silmust, vardal oli nüüd 720 silma. Neid kudusin nüüd edasi-tagasi nii palju ridasid, kui tundus volangi laiuseks paras olevat. Seejärel veel paar rida ripsi, et äär väga rullima ei hakkaks. Lõpuks kudusin kõik silmad maha ja viimistlesin kergelt aurutades.

Ütlen ausalt, et volangi kudumine on üsna tüütu!

Selle salli kudumise põhimõte on tegelikult sama, mis varem kootud sallil.

Kui lühendada ridasid igal real näiteks 3 silmuse võrra, saaks keskelt laiema salli.

Lõngaks oli Emmebi Superbe, vardad 4 mm. Lõnga kulus umbes 2 tokki.

Roosa periood... jätkub

Kui eelmise roosa õlasalli värvivaliku tingis jumal-teab-millal koju soetatud lõng, siis sel korral oli värvivalik täiesti teadlik. Kuidagi tahaks ju seda lahkuvat suve veel kinni hoida... Samas on fuksiaroosa sall vägagi sobilik ilmestama halli- musta talvemantlit.

Eelmine sall oli katsetus. Mul on nimelt tihti vaja muster läbi kududa, et sellest päriselt aru saada. Siinkohal ei mõtle ma muidugi skeeme, vaid ikka kasvatusi-kahandusi, neid on lihtsalt juhendit lugedes pisut keeruline endale ette kujutada...

Ja kui ma olin sellise väikese kaarja salli kudumise põhimõtte endale selgeks teinud, siis nüüd kudusin juba päris oma salli!

Lõngaks on Emmebi Superbe, 100 % villane, kuid imeliselt pehme ja üldse mitte villasele omaselt torkiv... minu jaoks üks suurepärane leid! Varras oli 4,5 mm.

Üks väike roosa õlasall

See sall oli minu jaoks nö. harjutusprojekt. Tegelikult tahaks hoopis teistsuguse pitsiga salli kududa, aga millegi peal peab ju kõigepealt proovima... See on siis proovilapp tulevase salli jaoks!

Ma ei ole eriline kolmnurksete õlasallide austaja ja seetõttu tundus selline lahendus väga armas. Pealegi on sall piisavalt väike, et teda ka argipäeval lihtsalt kaela ümber kanda.

Muster: Susanna IC "Annis"

Lõng Fonty Kidopale, vardad 4 mm.

Meremaal / Seascape

Lihtsalt üks ilus muster, mis nõudis kudumist.



Muster: Kieran Foley "Seascape stole"

Lõng BBB Filati Soft Dream ( 70% mohääri, 30% siidi ), vardad 4 mm.