Heegeldatud top

See värviline top oli esimene asi Vogue Knitting´u heegeldamisnumbris, mis mu tähelepanu köitis. Mulle meeldis selle asümmeetriline lahendus ja samuti see natuke hull värvikombinatsioon. Tõsi küll, kohalikest oludest tingitult tuli värve pisut muuta, kuid üldjoontes jäi värvigamma samaks.

Heegeldada oli huvitav, eriti esiosa, seljaosa kiskus natuke igavaks, aga kuna töö sai üsna ruttu valmis, siis polnud hullu. Varrukaid oli juhendi järgi võimatu hästi istuma saada, nii et siinkohal tegin omaloomingut.

Kokkuvõttes olen väga rahul. Lõng, mida kasutasin, oli Rosarios 4 For Nature, 100 % orgaaniline puuvill, mille soetasin Müürivahe tänava lõngapoest. See lõng on mu meelest juskui loodud sellisteks heegeldisteks: ta on umbes sama jäme kui Capri, kuid kuna ta pole nii töödeldud, siis ei ole ta nii jäik ja jääb palju langevam.

Roosimantel

Vahel tekib soov teha midagi suurt. Seekord sai selleks suureks asjaks heegeldatud mantel.

Juhend ilmus ajakirja Vogue Knitting heegeldamise erinumbris. Disaineriks on Nicky Epstein.

Kasutasin Bergere de France lõnga Bergereine (50 % villa, 50 %puuvilla), mida kulus 23 tokki ehk 1150 grammi. Heegelnõel oli 4,5 mm.

Kuidas kasutada lõngajääke?

Kevad on käes ja nagu igal kevadel, nii ka sellel, olen silmitsi tõsiasjaga, et talvega on jälle suur hulk lõngajääke tekkinud. Eelmisel aastal sorteerisin oma varud kenasti ära ja kudusin selle kampsuni. 

Sel kevadel ma nii tubli ei olnud, st ei viitsinud sorteerida, ja kasutasin üsna erinevaid juppe: käiku läksid nii villased, akrüülisegused kui ka mohäärlõngad, peaasi, et jämeduselt enam-vähem sobisid. Tulemuseks üks eriti kirev seelik. 

Idee ajakirjast Designer Knitting, talv 2011/2012. Erinevalt juhendist kudusin ma oma seeliku ringselt. Kasutasin numbri võrra peenemat varrast, kuid silmade arvu jätsin siiski samaks, mis oli antud suurusele XS. Seega oleks seelik "õigeid" vardaid kasutades tulnud ilmselgelt liialt suur. 

Kuna kude on piisavalt tihe, siis voodrit ma alla ei pannud. Sellest hoolimata pole mu uus lemmikseelik siiani  välja veninud ehkki on juba ohtrat kandmist leidnud.

Mõisaproua

Juba ammu-ammu plaani võetud pitsilise jaki kudumist alustasin mai algul. Töö edenes kiiresti: muster oli huvitav ning lõng, mida kasutasin, mõnus. Kohati tundus küll, et kudum tuleb pisut suurem, kui ma soovinud oleksin, kuid kuna ma niigi kasutasin ettenähtust peenemaid vardaid, siis arvasin, et ega väga hull see asi ikka olla ei saa.

Kui aga kehaosa valmis sai, siis selgus, et XS suuruse asemel olin valmis saanud asja, mille suurus oli isegi rohkem kui XXL. Niisiis loobusin ma edasisest tööst ja varrukad jäid tegemata. Üles harutada ma muidugi ka ei viitsinud - mohääri harutamine on ju hullem kui kudumine...

Rahu ma siiski ei saanud ja peale mõnenädalast arupidamist alustasin uuesti. Ostsin pisut peenema lõnga ja võisin veelgi peenemad vardad. Sel korral õnnestus kududa õiges mõõdus jakk!

Ma teadsin juba varem ka, et ma koon üsna lõdvalt, aga et erinevus keskmisega võib nii suur olla, tuli minu jaoks üllatusena. Selle töö puhul oli soovituslikuks vardaks 3,75 mm, mina kasutasin lõpuks 3 mm ja ka siis pidin lõnga rohkem pingul hoidma kui tavaliselt.

Võib vist öelda, et harjutamine teeb meistriks... ja lõpp hea, kõik hea... 

Tulemusega jäin küll väga rahule... see vääris isegi vana lagunenud mõisahoone juures piltide tegemist.

Muster Brook Nico (Designer Knitting sügis 2010)

Lõng Emmebi Kiddy (natuke alla 4 toki), vardad 3mm.

Pildid on tehtud Kolga mõisas.

Üks pisike kampsun

Selle väikese kampsiku puhul oli kõigepealt olemas muster ja muidugi soov kududa. Ka teadsin, mis värvi see kampsun peaks olema. Aga õige lõnga leidmine ei olnudki väga lihtne - sellist tooni on suhteliselt vähe.

Muster/juhend on jälle Designer Knitting´ust, 2010 spring/summer numbrist. Disaineriks Robin Melanson. Tegin oma kampsuni pisut pikema, kui ajakirjas antud.

Lõngaks on Austermann Smaragd Classic, 100% villane, kulus natuke alla 6 toki, vardad 3,5 ja 4,5 mm. Lõng on küll pisut kare, kuid toob mustri väga ilusasti välja. Ja võibolla läheb lõng pesus ka pehmemaks. 

Lõnga ostsin Karnaluksist. Nööbid ja sametpael on pärit Veimevakast.

Päevalille-kollane

Enamasti on minu puhul ikka nii, et kõigepealt on idee, mida kududa, ja siis otsin sobiva lõnga. Seekord aga leidsin Karnaluksist imeilusa tumekollase lõnga ja alles siis hakkasin mõtlema, mida sellest teha. No eks tast kampsun pidi tulema, see oli kohe selge... aga muster ja lõige olid veel lahtised.

Sirvisin siis vanu Vogue Knittingu numbreid ja leidsingi täpselt sobiva mudeli! Olin seda kampsunit seal juba varem vaadanud, kuid ei olnud osanud enda seljas ette kujutada. Nüüd loksus kõik paika!

Kudumine oli üks huvitavamaid, mis ma viimasel ajal ette võtnud olen. Ääre kudumine tundus esmapilgul keeruline, kuid ajakirjas olid ka illustreerivad fotod, ning nende abil polnud ka selles osas midagi üle mõistuse käivat. Ainus, mida kampsuni puhul natuke muutsin, olid varrukasuud. Ravelry`s pilte vaadates ei meeldinud mulle, kuidas varrukaotsad paljudel laiali hoidsid, ja tahtsin oma töö puhul seda vältida.

Disainer Simona Merchant-Dest (Vogue Knitting, spring/summer 2008).

Lõng Rowan Pure Wool 4ply (kulus 5,5 tokki), varras 3 mm.

Fuksiaroosa peleriin

Järjekordne ühe-päeva-projekt.

Juba Jõulude paiku oli plaan seda kududa mõnest talvisest lõngast, kuid ajapuudusel jäi tol korral kudumata. Nüüd oli aega ja tehtud ta saigi. Kevadele kohaselt erksavärviline. 

Lõng on suure akrüülisisaldusega Jumbo. Ma ei kasuta enamasti akrüüllõngu, kuid kuna mul oli ei-tea-kust-tekkinud mitu tokki seda lõnga, siis ma lihtsalt tahtsin selle mingiks kudumiks ära vormistada.

Muster Eline Oftedal (Designer Knitting, Holiday 2010)

Lõnga kulus umbes 1,5 tokki, vardad 6 mm

"80`s coming back"

Kes meist ei mäletaks neid 80-ndate lohmakaid pluuse ja kampsuneid! Naiselikkusest ja figuuri-järgivusest polnud juttugi. Vahepeal tundus, et nii koledad riided ei saa küll enam mitte kunagi moodi tagasi tulla... Aga võta näpust: nüüd on see kõik jälle taas tänavapildis tagasi!

Ega ma ei arvanud, et võiksin ise jälle selliseid riideid kanda - 80-ndate aastate teismelisena ei ahvatlenud mind enam need vormitud kampsunid... Kuid nähes sügis-talvises Designer Knittingu`s seda triibulist, tahtsin seda kohe kududa. Ma polnud isegi kindel, kas seda ka kandma hakkan...

Kudumine ise ei olnud just eriliselt huvitav, aga ära ka ei tüüdanud. Vahel ongi mõnus teha midagi sellist, mille puhul ei pea näpuga mustris järge ajama, vaid võib samal ajal hoopis rahulikult filmi vaadata.

Valmis sai ta juba Jõulude ajal...ja temast sai minu selle talve lemmik, mida ma väga palju kandsin. Vist sellepärast ta varem pildile ei saanudki. 

Disaineriks on Faith Hale.

Lõng Patons Jet, vardad 6 mm. Lõng on kudumiseks väga mõnus (70% vill, 30%alpaka), aga topiliseks läheb üsna kiiresti.

Punane roos

Kudusin sedasama musrtit. Seekord punastes - roosades toonides.

Tegin juurde ka sarnased käpikud.

Ma ei ole kirikindaid juba vist 20 aastat kudunud, seega oligi viimane aeg jälle proovida.

Ise olen tulemusega väga rahul ja tundub, et ka teistele meeldivad, sest juba on küsitud, kas ma teeksin veel mõnes teises värvikombinatsioonis.

Kasutasin jälle Titanwool Winnerit, vardaks 2,5 mm. Kui eelmisel korral jäi müts päris suur, siis seekordne sai üsna paras.

Inglise roos ehk halli päeva müts

Mõned asjad kohe on sellised, et neid lihtsalt peab kuduma. See müts viimases "Vogue knitting`us" oli jälle just selline.

Kuna aegade jooksul on lõngakorvi kogunenud paras hulk erivärvilisi jupikesi, siis polnud muud vaja, kui vaid mõned neist välja valida.

Originaalmüts oli kootud sama jämedusega lõngast varrastega 3,75 mm. Minu jaoks oli vardanumber ilmselgelt liiga suur ja nii kasutasingi hoopis 3 mm vardaid. Sellest hoolimata sai minu müts tundvalt suurem kui originaal. Hiljem uurisin ka Ravelry`st, ja selgus, et peaaegu kõigil, tuli see müts oodatust palju suurem.

Nojah, igatahes on müts minule suur, aga kuna see muster mulle väga meeldib, siis koon endale ilmselt millalgi uue... veel peenemate varrastega, ilmselt 2,5 mm.

Lõngaks oli enamasti Titanwool Winner, aga mõned jupid jäid ka tundmatuks.

Müts Eliisele

Selle mütsi kudusin kingituseks.

Oli lihtne, aga samas huvitav kudumine. Nimelt on mütsi alustatud pealaelt. Minu jaoks oli selline alustusviis jällegi midagi uut.

Tõtt-öeldes ei näinud müts enne viimistlemist üldse kantav välja. Uurisin siis Ravelry`s ka teiste kootud mütse ja avastasin, et enamik kudujaid oli lisanud juurde veel mitu pitsilist rida. Mina aga tegin täpselt juhendi järgi. Ja oh imet, kui ma lõpuks töö ära aurutasin, tuli sellest väga vahva müts!

Müts peaks olema üsna soe, sest soonikuosa on terves ulatuses tagasi keeratud.

Juhend on Designer Knitting 2009 sügisnumbrist.

Materjaliks TitanWool Winner, mida kulus umbes 1,5 tokki. Vardad 3,25 mm.

Lõpuks ometi...

... said pildile püütud juba kevadel kootud sukad.

Tegemist on minu jaoks tõelise "elutööga". Algusest peale teadsin, et ega ma neid vast eriti kandma ei hakka, aga kiusatus kududa oli lihtsalt väga suur.

Alusatud varbast. Varem pole ma selliselt sokke kudunud, sukkadest rääkimata. See varbast alustamine oli ka üks põhjus, miks ma neid teha tahtsin - et ka selline alustusviis ära õppida. Ja milleks leppida vähemaga kui pitssukad!

Samuti tegi kudumise keeruliseks asjaolu, et jala peal tuli mustrit kududa igal real, tagaosas aga üle rea. Ja need erinevad mustrid kippusid aeg-ajalt segi minema... Harutada tuli ikka üsna mitu korda.

Ühesõnaga, see oli üks keerulisemaid projekte, mida ma üldse teinud olen. Tulemusega jäin siiski rahule, ainult lõngavalikuga sai mööda pandud. See lõng nimelt ei ole eriti elastne ja sukad ei jäänud minu meelest piisavalt venivad. Ja tundub, et ka topiliseks lähevad nad kergesti. Aga väga hea õppematerjal oli see projekt kindlasti.

Lõngaks BBB Filati Baby Alpaca Mix, vardad 2,5 cm.

Muster: Mari Muinonen (Vogue Knitting, Spring/Summer 2009)