esmaspäev, 30. august 2010

Kartuli-peekoni salat

Ilmad on juba jahedad ja värske salati asemel on isu hoopis millegi pisut tõhusama järele. Siin on üks lihtne salat, mis sobib süüa nii külma kui soojana.
Vaja läheb: kartuleid, suitsupeekonit, hapukurki, kappareid, rucolat.
Kastmeks: oliivõli, balsamiveiniäädikat, mett, kanget sinepit.
Koori ja tükelda kartul suuremateks tükkideks, keeda pehmeks. Viiluta peekon ja pruunista pannil. Haki hapukurk. Sega kokku kaste. Kui soovid salatit süüa soojana, sega see kokku kuumadest kartulitest, kui aga külmana, siis oota, kuni kartulid on jahtunud.
Nagu salatite puhul ikka, pole erinevate koostisosade kogustel suurt tähtsust - kõik käib maitse järgi!

reede, 27. august 2010

Lõpuks ometi...

... said pildile püütud juba kevadel kootud sukad.
Tegemist on minu jaoks tõelise "elutööga". Algusest peale teadsin, et ega ma neid vast eriti kandma ei hakka, aga kiusatus kududa oli lihtsalt väga suur.

Alusatud varbast. Varem pole ma selliselt sokke kudunud, sukkadest rääkimata. See varbast alustamine oli ka üks põhjus, miks ma neid teha tahtsin - et ka selline alustusviis ära õppida. Ja milleks leppida vähemaga kui pitssukad!

Samuti tegi kudumise keeruliseks asjaolu, et jala peal tuli mustrit kududa igal real, tagaosas aga üle rea. Ja need erinevad mustrid kippusid aeg-ajalt segi minema... Harutada tuli ikka üsna mitu korda.

Ühesõnaga, see oli üks keerulisemaid projekte, mida ma üldse teinud olen. Tulemusega jäin siiski rahule, ainult lõngavalikuga sai mööda pandud. See lõng nimelt ei ole eriti elastne ja sukad ei jäänud minu meelest piisavalt venivad. Ja tundub, et ka topiliseks lähevad nad kergesti. Aga väga hea õppematerjal oli see projekt kindlasti.

Lõngaks BBB Filati Baby Alpaca Mix, vardad 2,5 cm.
Muster: Mari Muinonen (Vogue Knitting, Spring/Summer 2009)

kolmapäev, 25. august 2010

Juba kahene!

Eile oli meie peres jälle tähtis päev - Ralf sai kaheseks!Selline see kahene meil on!

Kooki tegime ka...
Päevakangelane ise eelistas vaadata ohutust kaugusest...

esmaspäev, 23. august 2010

Hiirehall

Eelmisel suvel, kui ma oma esimese haapsalu salli olin valmis saanud ja järgmise jaoks lõnga valisin, tõin koju ka selle hiirehalli Ogre lõnga. Mulle väga meeldis see toon, kuid kuduma ma teda kohe ei hakanud - enne tulid veel kaks valget, üks must ja üks ploomikarva sall. Nüüd lõpuks peale pikka pausi sallikudumises võtsin selle halli lõnga käsile.

Mustri tema tarbeks olin juba ammu välja valinud: tornikiri. Varem olen sama mustrit kohanud gooti kirja nime all, kuid ma ei mäleta enam, millises raamatus.



Kuna salli keskosal nuppusid pole, siis kudusin äärepitsi nupulise... Ja kui varasemate sallide puhul on äärepitsi kudumine olnud tõeliselt tüütu, siis sel korral oli just see kõige nauditavam osa. Ei tea kas nuppudest tingitult!?





Lõng iseenesest on tunduvalt pehmem kui Ogre valge. Minu meelest olid ka must ja ploomililla pehmemad ja meenutasid pigem meriinot kui lambavillast. Kuid ükski teine toon ei ole nii palju veninud kui nüüd see hall - raamile tõmmates jäi keskosa lausa rippuma. See oli üsna ehmatav, kuid kuivades tõmbas kõik siiski kenasti tagasi.

Kokkuvõtteks võin küll öelda, et olen tulemusega väga-väga rahul. Eriti hästi sobib see sall just valgete riiete peale.
Vardad olid salli keskosal 2,5 mm (no ei oska ma jämedamatega seda lõnga kududa ehkki olen korduvalt proovinud) ja äärepitsil 3 mm.
Mõõtudeks tuli 60 X 160 cm ja kaaluks 73 grammi.
Modelliks oli minu armas õde Mariann, kes üle pika aja jälle kodumaal käimas on. Pilti tegin ise...

neljapäev, 5. august 2010

Suvesoojus mütsides

Tänane vihmane ja jahedam päev viib mõtted lähenevale sügisele (mis loodetavasti siiski veel kaugel on). Sobilik aeg soojemaid kudumeid näidata.
Need mütsikesed valmisid suve kõige soojematel päevadel õues päikese käes istudes, seega on nendesse kootud kogu selle suve kuumus. Värvidki on suviselt rõõmsad.
Nägin sarnaseid mütsikesi Ravelry`s ja need meeldisid mulle nii väga. Tuligi siis keset suve kiusatusele järele anda ja mõned valmis punuda.
Kõik mütsid on kootud Titanwool Superwoolist (100% meriinovill), nad on väga pehmed ja üsna paksud. Vardad olid 4 mm.

kolmapäev, 4. august 2010

Veel üks lillekott

Viimasel ajal tundub, et ma ei oska piirduda ühega, tihti teen oma töödest korduseid. Nii ka selle kotiga. Korduskott sai tehtud tellimustööna.
Sangadeks kasutasin seekord suuri bambusrõngaid ja koti põhi on beežist mööblikangast. Värvid on vist isegi erksamad kui koti "vanemal õel". Aga nagu esimesel kotilgi, nii on ka sellel täpselt 70 lilleõit.
Lõngad ikka puuvillased Capri ja Catania, heegelnõel 3 mm.

teisipäev, 3. august 2010

Kampsunist sai padi

Aastaid tagasi tegin endale kampsuni, mille selg ja varrukad olid lihtsalt soonikkoes kootud, kuid esiosa valmis erinevate mustritega heegeldatud ja kootud ribadest. Ega ma ausalt öeldes seda kampsunit eriti ei kandnud... Materjaliks oli kena kreemikas puuvillane lõng ja mingil ajal harutasin seljatüki ning varrukad üles. Eks ma kasutasin lõnga jälle mõnes teises töös ära, enam muidugi ei mäleta, millises just.
Aga see esitükk seisis puutumatuna. Ära visata nagu ei raatsinud, aga harutamine oleks olnud liiga tülikas.
Nüüd sai temast lihtsalt padjakate. Padja teine pool sai tehtud mööbliriidetükist, mis samuti tükk aega kasutuna seisnud oli.

esmaspäev, 2. august 2010

Kõrvitsaõied - südasuvine hõrgutis

See on üks sedasorti toit, milleta ei möödu mul ükski suvi. Sel suvel õitsevad kõrvitsad eriti ohtralt ja nii olengi juba mitu korda seda maitsvat rooga valmistanud.
Vaja läheb: kõrvitsaõisi (võta isasõied, millel nuppu taga pole, siis on sügisel ikka kõrvitsaid ka loota!), muna, jahu, vett, valget veini, soola, juustu, frittimiseks õli.
Sega ühest-kahest munast, jahust, veest ja sortsust veinist kokku taigen, nii umbes sama paks nagu tavaline pannkoogitaigen. Maitsesta soolaga ja jäta pooleks tunniks paisuma. Loputa kõrvitsaõied hoolikalt ja eemalda seest tolmukad. Pane igasse õide juustutükk, kasta õied ükshaaval taignasse ja friti kuumas õlis kuldpruuniks. Nõruta majapidamispaberil liigne õli välja.
Naudi jääkülma proseccoga või lihtsalt valge veiniga.
See roog on pärit Itaaliast ja kannab seal nime fiori di zucca fritti.