"Citron"

Veel üks sall vastu suurt kevadet. Oli teine plaanis juba talvel, aga alati tuli midagi muud vahele ja nii ta siis sai valmis alles nüüd.

Sündinud on ta puhtalt praktilisest vajadusest musta salli järele. Ja et ikka midagi uut katsetada, valisin mudeli, mida tuli alustada ülaserva keskelt. Selliselt pole ma veel ühtki salli alustanud...ja üldse on ka kolmnurkse salli kudumine minu jaoks veel avastamata maa.

Kuna aga seekord ei tahtnud ma ei kolmnurkset ega nelinurkset, samuti mitte pitsilist, siis poolringi-kujuline Hilary Smith Callis´e Citron tundus hästi sobivat.

Sallina on mõnusalt soe ja näeb kena välja ka õlasallina.

Lõngaks Arwetta Merino Exrta Fin, varras 4 mm. Lõnga kulus peaaegu 3 tokki.

Pisikesele piigale

Väikesel Simonal oli sünnipäev, ta sai 1-aastaseks. Punusin talle sel puhul jakikese. Vahel on nii tore teha midagi väikest ja roosa-lillelist, eriti kui endal kodus kasvavad poisid selleks põhjust ei anna!

Võtsin ette ühe lihtsa Dropsi jaki juhendi ja kudusin selle järgi - ei olnud vaja mõõtmise ja arvutamisega pead vaevata. Pealegi ei teadnud ma, kui suur peaks olema aastase piiga kampsun... juhendis oli aga kõik kirjas.

Lõngaks valisin Katia Qina, beebi-alpaka ja bambuse segu. Olen sellest lõngast kunagi ühe kleidikese kudunud, ja olin suures vaimustuses. Kuid millegipärast meeldiski mulle kleidiks kootud vanaroosat tooni lõng rohkem, kui nüüd kasutatud valge. Roosa tundus kuidagi ühtlasem... ja justkui siidisem.

Valmis kampsunile said peale heegeldatud ja tikitud roosad ja kollased lillekesed. Laisk nagu ma olen, ei viitsinud kolme pisikese nööbi pärast poodi minema hakata, seega tuli need ise Fimost valmis veeretada. Said küll pisut tumedamad, kuid ega nad silma riiva.

Nüüd mõtlen, et võiks endalegi suveks ühe lillelise kampsi meisterdada. Ehk siiski mitte nii roosade lilledega...

Greta Garbo

See on minu neljas Haapsalu sall ja aega läks temaga ikka väga kaua. Alustasin juba oktoobris, aga siis sai lihtsalt isu otsa. Keskosa sai küll ruttu valmis... äärepitsi kudumiseks enam motivatsiooni ei leidnud.

Nii see poolik sall siis seisis. Vahel ikka mõtlesin, et peaks ta ära lõpetama... suur töö oli ju juba tehtud. Aga üheks äärepitsiks oli vaja üles luua 501 silma ja see tundus täiesti ületamatu ettevõtmisena. Eriti hulluks muutis asja teadmine, et selliseid äärepitse tuleb teha kaks!

Eelmisel nädalal võtsin end lõpuks kokku ja lõpetasin salli ära. Ega ma seda kudumist eriti ei nautinud, mõtlesin isegi, et see jääb küll minu viimaseks Haapsalu salliks. Aga kui ta lõpuks raamilt maha sai võetud, siis leidsin, et pingutus oli igati vaeva väärt.

Kootud on sall Ogre ploomikarva lõngast 2,5mm varrastel, äärepits 3mm varrastel. Mõõtudeks tuli 60 X 170 cm ja kaaluks 81 grammi. Mustriks Greta Garbo kiri.

Aitäh, Helen, et mind natuke tagant "sundisid"!

Lihtsalt kaelakee

Ma pole eriline ehete meisterdaja, aga ühe kaelakee punusin küll hiljuti valmis. Selline ta sai...
Ega siin ju miskit kunsti pole: paar heegeldatud lille ja peotäis helmeid!

Pitsid ja satsid

Ma ei ole veel kaotanud lootust, et kevad siiski kunagi saabub. Ja selles lootuses sai tehtud ka see sall.

Algusest peale teadsin, et sallil peab olema võrdselt nii heegeldust kui kootud osa. Ja kui tavaliselt kootakse valmis nö kehaosa ja siis heegeldatakse pits äärde, siis mina heegeldasin kõigepealt pitsi ja seejärel kudusin selle külge satsi.

Sall sai tore: pikkust lausa 180 cm, laiust seevastu vaid 8. Mõte on muidugi selles, et soojema ilmaga käib ainult ühe korra ümber kaela ja pikad otsad jäävad kenasti lehvima, külmema ilmaga saab teda aga mitu korda ümber kaela mässida... kevadine ilm on ju muutlik!

Lõng on ikka vana hea Fonty Angora, heegelnõel 3,5 ja vardad 4,5 mm.

Kevad südames

Uue blogi sissejuhatuseks on kevadised kindad, mida küll vanas blogis juba näidatud sai, kuid mis väärivad ka siin esitlemist.

Kui ma selliseid kindaid Käsitöö 2008 sügisnumbris nägin, siis ei avaldanud need mulle mingit muljet. Ei tea, kas seetõttu, et nad olid sõrmedeta (ma pole selliste kinnaste mõttest veel aru saanud, sest minul külmetavad tavaliselt just sõrmeotsad) või oli põhjus milleski muus, igatahes ei tundnud ma vajadust selliste kinnaste järele. Nüüd aga kui kevad hakkas oma esimesi arglikke märke näitama, tuli mulle varem sirvitud ajakiri meelde ja ka soov lille-kindaid heegeldada. Teostus sai siiski originaalist veidi erinev - pitsilisem ja sõrmedega.

Kuna lõnga jäi pisut üle ja mulle tundus, et minu uue musta mantli juures võiks olla peale kinnaste veel mõni lilla detail, heegeldasin juurde ka prossi.

Lõngaks on Fonty Angora, mõnus pehme lõng. Imelikul kombel polnud erilist vahet, kas heegeldada nr 4 või nr 2,5 konksuga, tulemus oli suhteliselt sarnane. Nii ongi lill tehtud jämedama ja kinnaste peopesa ning sõrmed peenema heegelnõelaga.

Ja ilmselt tuleb siia juurde veel ka üks kevadine sall...

Tere tulemast minu uude blogisse!

Kevad toob uued tuuled. Ka blogidesse. Ja nii ma otsustasingi oma tagasihoidliku blogiga natuke kolida. Sisus ei ole suuri muudatusi ette näha: ikka käsitöö ja sellega seonduv. Samuti on plaanis endiselt näidata nii ette antud juhendite järgi tehtut kui loodetavasti ka omaloomingut.

Loomulikult ootan siia külla oma vanu sõpru, ja tore kui ka uued tuttavad siia tee leiavad.

Tere tulemast minu uude käsitööpessa!