Väikeste kirjadega rätt

Jälle on jäänud pikk paus postituste vahele. Kudunud olen ju ikka küll, aga paljudest töödest pole saanud ilusaid pilte (need on lihtsalt kiiresti uue omaniku leidnud) ja nii pole ju ka põhjust siia midagi kirjutada.

Mõni aeg tagasi sain aga valmis ühe peenemat sorti sall, kolmnurkse.

No ikka sellest "Haapsalu räti" raamatust, ainult viimase mustri tegin omaloomingulise.

Lõng on soetatud rohkem kui aasta tagasi Pronksi lõngapoest ja kuna tol hetkel 100% villaseid musta värvi pitsilõngasid kusagilt saada polnud, siis leppisin poolvillasega.

Kuigi ma pole suuremat sorti sallide kandja, siis see mulle meeldib ja võiksin vahel isegi ümber võtta. Samas, kui keegi sooviks seda salli endale, siis oleksin nõus ka müüma.

Lepalehed

Eelmisest sallist jäi lõnga üle ja sellest sai veel ühe salli. 

Ei tulnud küll õigetes proportsioonides, kuid nagu ma varem ka öelnud olen, ei meeldigi mulle väga pikad sallid. See sall tuli just nii suur, kui paljuks lõnga jätkus, nupudki jäid lõnga hulka arvestades sel korral sisse kudumata.

Nimeta sall

Vahelduse mõttes sai kootud üks õhuline sall. Ikka Haapsalu salli traditsioone järgides külge õmmeldud äärepitsiga.             

Mustri võtsin sel korral "Pitsilistest koekirjadest" ja selle võib vist käpakirjade alla liigitada. 

 Imelikul kombel on mulle järjest enam hakanud meeldima lihtsamad ja väiksemad koemustrid, ja soovitavalt mitte liialt õhulised. Nupud on kootud vaid äärepitsi sisse.

Kahjuks ei leidnud ma kusagilt musta 

peenvillast, ja seega kudusin poolvillasest (60% villa, 40% akrüüli), mille leidsin Pronksi lõngapoest. Pean ütlema, et see lõng on ootamatult mõnus - ei kududes ega ka valmis tööd katsudes ei saa ma aru, et tegemist pole 100% villase lõngaga. Ka vormi hoiab ta sama hästi kui peenvillasest kootud sall. Igal juhul meeldib see lõng mulle rohkem, kui kunagi proovitud Merinos Extra.

Salli mõõdud tulid 65 X 150 cm, kaal 53 grammi. Vardad keskosal 2,5 ja äärepitsil 3 mm.

Hiirehall

Eelmisel suvel, kui ma oma esimese haapsalu salli olin valmis saanud ja järgmise jaoks lõnga valisin, tõin koju ka selle hiirehalli Ogre lõnga. Mulle väga meeldis see toon, kuid kuduma ma teda kohe ei hakanud - enne tulid veel kaks valget, üks must ja üks ploomikarva sall. Nüüd lõpuks peale pikka pausi sallikudumises võtsin selle halli lõnga käsile.

Mustri tema tarbeks olin juba ammu välja valinud: tornikiri. Varem olen sama mustrit kohanud gooti kirja nime all, kuid ma ei mäleta enam, millises raamatus.

Kuna salli keskosal nuppusid pole, siis kudusin äärepitsi nupulise... Ja kui varasemate sallide puhul on äärepitsi kudumine olnud tõeliselt tüütu, siis sel korral oli just see kõige nauditavam osa. Ei tea kas nuppudest tingitult!?

Lõng iseenesest on tunduvalt pehmem kui Ogre valge. Minu meelest olid ka must ja ploomililla pehmemad ja meenutasid pigem meriinot kui lambavillast. Kuid ükski teine toon ei ole nii palju veninud kui nüüd see hall - raamile tõmmates jäi keskosa lausa rippuma. See oli üsna ehmatav, kuid kuivades tõmbas kõik siiski kenasti tagasi.

Kokkuvõtteks võin küll öelda, et olen tulemusega väga-väga rahul. Eriti hästi sobib see sall just valgete riiete peale.

Vardad olid salli keskosal 2,5 mm (no ei oska ma jämedamatega seda lõnga kududa ehkki olen korduvalt proovinud) ja äärepitsil 3 mm.

Mõõtudeks tuli 60 X 160 cm ja kaaluks 73 grammi.

Modelliks oli minu armas õde Mariann, kes üle pika aja jälle kodumaal käimas on. Pilti tegin ise...

Greta Garbo

See on minu neljas Haapsalu sall ja aega läks temaga ikka väga kaua. Alustasin juba oktoobris, aga siis sai lihtsalt isu otsa. Keskosa sai küll ruttu valmis... äärepitsi kudumiseks enam motivatsiooni ei leidnud.

Nii see poolik sall siis seisis. Vahel ikka mõtlesin, et peaks ta ära lõpetama... suur töö oli ju juba tehtud. Aga üheks äärepitsiks oli vaja üles luua 501 silma ja see tundus täiesti ületamatu ettevõtmisena. Eriti hulluks muutis asja teadmine, et selliseid äärepitse tuleb teha kaks!

Eelmisel nädalal võtsin end lõpuks kokku ja lõpetasin salli ära. Ega ma seda kudumist eriti ei nautinud, mõtlesin isegi, et see jääb küll minu viimaseks Haapsalu salliks. Aga kui ta lõpuks raamilt maha sai võetud, siis leidsin, et pingutus oli igati vaeva väärt.

Kootud on sall Ogre ploomikarva lõngast 2,5mm varrastel, äärepits 3mm varrastel. Mõõtudeks tuli 60 X 170 cm ja kaaluks 81 grammi. Mustriks Greta Garbo kiri.

Aitäh, Helen, et mind natuke tagant "sundisid"!