Ühe mustri mitu nägu

Need kaks kudumit valmisid juba suve lõpul, kuid siia jõuavad alles nüüd.

 Mõlema puhul kasutasin üht ja sama mustrit, mida laiemalt tuntakse "feather and fan" nime all (eestikeelset nimetust ei teagi). Erinevus on vaid selles, et kollasekirju kampsiku puhul kudusin mustriridade vahele paar parem- ja pahempidist rida, sinise topi puhul kudusin mustrit igal paaritul ehk parempidisel real.

 Muster tuleb väga hästi esile erivärvilise ja ebaühtlase jämedusega lõnga puhul nagu näiteks uus Katia Bolivia, mida kampsuni jaoks kasutasin.

 Sinise topi puhul kudusin triipudena erineva jämeduse ja tekstuuriga lõngasid: peenikest mohääri, läikivat paellõnga, villasegu ja üht kummalist puuvilla-viskoosisegu.

 Kuna see muster venib väga palju nii pikkusess kui laiusesse, siis õiget silmustearvu on väga raske välja arvutada, seda enam, et väikese tööproovi puhul ei tule see venivus nii väga välja kui suure töö puhul. Seega tuligi topp mulle pistu suur, kuid praegu vist ongi moes sellised "oversized" kudumid.

Vihased linnud 2

Meie peres ei ole see Angry Birds´i teema sugugi vaibunud, pigem kogub aina tuure. Ja kuna Ralfile oli saabuvate jahedate ilmadega niikuinii mütsi vaja, siis miks mitte poleks ma pidanud kuduma üht punase linnuga mütsi!?

Hall põhilõng ja punane on Lana Gatto Camel Hair (60% meriino, 40% kaamelivill), teised värvid on tundmatud jäägid. Vardad 2,5 ja 3 mm. 

Heegeldatud top

See värviline top oli esimene asi Vogue Knitting´u heegeldamisnumbris, mis mu tähelepanu köitis. Mulle meeldis selle asümmeetriline lahendus ja samuti see natuke hull värvikombinatsioon. Tõsi küll, kohalikest oludest tingitult tuli värve pisut muuta, kuid üldjoontes jäi värvigamma samaks.

Heegeldada oli huvitav, eriti esiosa, seljaosa kiskus natuke igavaks, aga kuna töö sai üsna ruttu valmis, siis polnud hullu. Varrukaid oli juhendi järgi võimatu hästi istuma saada, nii et siinkohal tegin omaloomingut.

Kokkuvõttes olen väga rahul. Lõng, mida kasutasin, oli Rosarios 4 For Nature, 100 % orgaaniline puuvill, mille soetasin Müürivahe tänava lõngapoest. See lõng on mu meelest juskui loodud sellisteks heegeldisteks: ta on umbes sama jäme kui Capri, kuid kuna ta pole nii töödeldud, siis ei ole ta nii jäik ja jääb palju langevam.

Roosimantel

Vahel tekib soov teha midagi suurt. Seekord sai selleks suureks asjaks heegeldatud mantel.

Juhend ilmus ajakirja Vogue Knitting heegeldamise erinumbris. Disaineriks on Nicky Epstein.

Kasutasin Bergere de France lõnga Bergereine (50 % villa, 50 %puuvilla), mida kulus 23 tokki ehk 1150 grammi. Heegelnõel oli 4,5 mm.

Väikeste kirjadega rätt

Jälle on jäänud pikk paus postituste vahele. Kudunud olen ju ikka küll, aga paljudest töödest pole saanud ilusaid pilte (need on lihtsalt kiiresti uue omaniku leidnud) ja nii pole ju ka põhjust siia midagi kirjutada.

Mõni aeg tagasi sain aga valmis ühe peenemat sorti sall, kolmnurkse.

No ikka sellest "Haapsalu räti" raamatust, ainult viimase mustri tegin omaloomingulise.

Lõng on soetatud rohkem kui aasta tagasi Pronksi lõngapoest ja kuna tol hetkel 100% villaseid musta värvi pitsilõngasid kusagilt saada polnud, siis leppisin poolvillasega.

Kuigi ma pole suuremat sorti sallide kandja, siis see mulle meeldib ja võiksin vahel isegi ümber võtta. Samas, kui keegi sooviks seda salli endale, siis oleksin nõus ka müüma.

Angry Birds - Vihased linnud

Kui nüüd päris aus olla, siis ega ma neist lindudest suurt midagi ei teadnud. Ainult seda, et on olemas selline mäng, mida kõik mängivad, kaasaarvatud minu enda 9-aastane ja 3-aastane. Aja jooksul viisin end kurssi asjaoluga, et linnud on vihased, kuna põrsad varastasid nende munad ära. Sellega siis minu teadmised antud lindudest piirdusid.

Ühel päeval surfasin niisama Ravelry`s ja täiesti juhuslikult sattusin lindudele. Uskumatu, kui palju juhendeid nende meisterdamiseks leidus! Oli nii heegeldatud kui kootud, nii mütse kui mänguasju! Kuna mul oli parasjagu natuke vaba aega, siis otsustasingi ühe punase linnu valmis heegeldada ja poisse üllatada.

Ja üllatus võeti väga hästi vastu! Ja otseloomulikult anti kohe sisse tellimus ka põrsastele ja teistele lindudele. Selgus, et neid linde saab kasutada pallidena ja nii ongi nüüd lastel päris reaalne Angry Birds`i mäng. Minu arvates ikka päris hea vaheldus arvuti- ja telefonimängule.

Kuna ma pole varem ühtegi mänguasja heegeldanud, siis esialgu lähtusin sellest juhendist. Must ja sinine lind on aga juba omalooming.

Kasutasin heegelnõela 3,5 mm, keskmise jämedusega lõnga võtsin kahekordselt. Nii kulus ühele tegelasele põhilõnga umbes 1 tokk. Nende "pallide" läbimõõduks on umbes 10-12 cm ja igaüks on ikka natuke isemoodi, mitte päris ümar.

Üks kampsun endale, teine pojale

Ega siin pikka juttu seekord tulegi. Näitan lihtsalt ära ühe kampsuni, mis tegelikult juba mõni aeg tagasi valmis sai.

Selline pikk ja mõnus ja väga soe.

Lõige sündis töö käigus. Algselt olid plaanis ka taskud, mis küll hiljem ära jäid... võib-olla siis mõni teine kord.

Lõng on Katia Azteca, super mõnus kududa ja imelise värvivalikuga. Arvatavasti tuleb sellest veel nii mõnigi suuremat sorti kudum. Ja kuna värvid jooksevad sel lõngal nii kenast, siis mingi mustriga ei hakanudki seda kenadust enam rikkuma.

Lõnga kulus natuke alla viie toki, vardad 5 mm.

Kui juba kampsunite näitamiseks läks, siis siit tuleb järgmine lihtne kampsun, seekord vanemale pojale.

See erinevate triipudega kampsun oli plaanis juba sügisel, kuid millegipärast tuli kogu aeg mõni muu töö ette ja nii sai ta valmis alles nüüd. Tegin ta siis pisukese kasvuvaruga, et ikka sügisel ka veel selga saaks panna.

Lõngaks on Emmebi Parka. Selle lõnga kohta olen kuulnud erinevaid arvamusi, kuid minu meelest on see väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega lõng, ja ilmselt kasutan seda kunagi veel.

Lõngakulu ei oska öeldagi, mõnda värvi läks rohkem, teist vähem. Vardad olid 3,5 mm.

Kuidas kasutada lõngajääke?

Kevad on käes ja nagu igal kevadel, nii ka sellel, olen silmitsi tõsiasjaga, et talvega on jälle suur hulk lõngajääke tekkinud. Eelmisel aastal sorteerisin oma varud kenasti ära ja kudusin selle kampsuni. 

Sel kevadel ma nii tubli ei olnud, st ei viitsinud sorteerida, ja kasutasin üsna erinevaid juppe: käiku läksid nii villased, akrüülisegused kui ka mohäärlõngad, peaasi, et jämeduselt enam-vähem sobisid. Tulemuseks üks eriti kirev seelik. 

Idee ajakirjast Designer Knitting, talv 2011/2012. Erinevalt juhendist kudusin ma oma seeliku ringselt. Kasutasin numbri võrra peenemat varrast, kuid silmade arvu jätsin siiski samaks, mis oli antud suurusele XS. Seega oleks seelik "õigeid" vardaid kasutades tulnud ilmselgelt liialt suur. 

Kuna kude on piisavalt tihe, siis voodrit ma alla ei pannud. Sellest hoolimata pole mu uus lemmikseelik siiani  välja veninud ehkki on juba ohtrat kandmist leidnud.

Talve Võlumaa

See mantel oli minu jaoks midagi sellist, mida lihtsalt pidi kuduma. Avastasin ta vist juba paari aasta eest Ravelry`s ja enam ei andnud hing rahu. Ülemöödunud jõuludeks sain kingiks raamatu "Inspired to knit" (Michele Rose Orne), kus mantli juhend sees, kuid ma lihtsalt ei raatsinud kohe kuduma hakata: nii mõnus oli mõelda, et selline suur töö on veel ees ootamas.

 Selle aasta algul aga sai aeg küpseks. Hakkasin valima lõnga. Ega see väga kerge ei olnudki. Kuna matejalikulu oli üsna suur, ja ma ei soovinud lõngale kulutada meeletuid summasid, siis välistasin ülikvaliteetsed alpakad ja meriinod. Päris akrüüli ma ka muidugi kasutada ei tahtnud, seega jäid sõelale villasegud. Valisin välja Bergere de France lõnga Sport, mille koostises on 50 % villa ja 50 % akrüüli. Et saavutada sobivat jämedust, siis võtsin kõrvale veel BBB Filati Soft Dreami, mis sisaldab 70 % mohääri ja 30 % siidi.

 Kuigi juhendis oli mantel antud eraldi tükkidena selja- ja esiosad ning veel küljesiilud, siis mina kudusin kogu kehaosa ühes tükis. Nii oli võimalus palmikud kenasti jooksma saada. Ka ei meeldinud mulle originaali puhul külgedele jäävad õmblused, mis ühe tervikuna kududes ära jäid.

 Üldiselt järgisin mustrit üsna täpselt. Vaid kaelaaugu tegin natuke väiksema ja õlad enda järgi pisut kitsamad. Koemustris muutsin aga nupud pisut suuremaks.

Kokkuvõttes võib öelda, et olen oma tööga 100 % rahul. Lõngavalik juhtus suurepärane: Sport ei ole küll eriti pehme lõng, kuid hoiab imehästi vormi (minu kahtlused, et nii raske "seelikuosa" võib mantli välja venitada, ei ole tõeks osutunud), ja pehmuse osas parandab Soft Dream kõik puudused.
Lõngakulu oli Sporti puhul 17 tokki ja Soft Dreamil 7 tokki, vardad 4,5 mm.