Esmaspäev, 28. juuni 2010

Vigade parandus

Kohendasin pisut eelmises postituses mainitud kampsikut ja sain temast siiski mõnusa kantava asja. Et kudum seljas paremini istuks, ei olnud vaja rohkemat kui väikest heegelrida kaelusesse... ja kui juba heegelnõel kätte sai võetud, siis sama pitsike ka varrukaotstesse.




Lõngaks nagu juba öeldud Bergere de France Lima (toon Marbre), vardad 4 mm. Lõnga kulus 6 tokki.

Esmaspäev, 21. juuni 2010

Väike tagasilöök

Olles vahepeal heegeldanud kümnete kaupa värvilisi lillekesi tundsin ühel hetkel, et tahaks hoopis midagi halli... ja kududa. Juba vist terve aasta oli oodanud oma aega üks Dropsi kampsun. Nüüd siis saabuski tema aeg. Liann´ist leidsin selleks ka ideaalse lõnga, Bergere de France Lima, sellise ilusa lillakas-halli (pildile muidugi on seda võimatu püüda) tooni. Ega siis muud kui kuduma! Edenes väga kiiresti: lihtne muster ja mõnus lõng! Jõudsin isegi nööbid valmis osta, ja kujutlesin, kui mõnus on praeguste jahedate ilmadega sellist kampsunit kanda...
Aga kui siis need paar õmblust ka tehtud said, mis vaja, selgus, et see kampsik ei istu üldse nii nagu peab. Nööpe veel ette ei jõudnud õmmelda, aga sain siiski aru, et kinniste hõlmadega (proovisin nööpnõeltega kinnitatult) on kõik justkui hästi, aga kui hõlmad lahti jätta, siis ta lihtsalt nagu ripub seljas! Ühe hetkega sai selgeks, et ma ei hakkaks seda kampsunit kunagi kandma...
Nüüd siis ongi nii, et tuleb kogu nelja päeva töö üles harutada! Aga ma ei kurvasta, seda lõnga saab kasutada ühes teises kampsunis, mis ka juba tükk aega plaanis on olnud !

Neljapäev, 17. juuni 2010

Apelsinimaitseline "Kirju koer"

Vahelduseks üks "Kirju koer", milles ei ole kasutatud kakaod ega šokolaadi.
Vaja läheb:
3 pakki küpsiseid
1 apelsin
200 g võid
1/2 purki kondenspiima
paar peotäit rosinaid
(marmelaadi)
Riivi apelsini koor ja pigista välja mahl. Pane rosinad apelsinimahla sisse tunnikeseks paisuma. Purusta küpsised, sega juurde apelsinikoor, rosinad koos mahlaga, kondenspiim ja sulatatud või. Keera seguküpsetuspaberi või toidukile sees "vorstikesteks" ja pane külma. Sellest kogusest peaks tulema kaks parajat "vorstikest", vähemaga pole meie peres üldse mõtet vaeva nägema hakatagi! Mõne tunni pärast võta magustoit külmikust välja, lõika viiludeks ja naudi!

Teisipäev, 15. juuni 2010

Veel kord...

Kord juba kootud boolero kordus.
Tellimustööna koolilõpetajale.

Mudel on niivõrd lihtne, et seekord ei pidanud juhendit enam kasutamagi.
Tellija poolt valitud lõnga värv meeldib mulle niivõrd, et oli lausa kahju valmis tööd ära anda, endalgi võiks olla selline boolero!
Põhilõngaks ikka Alvita Pukas (toon 051), vardad 5,5.

Reede, 11. juuni 2010

Ma armastan risottot!

Jah, tõesti, risotto on mu lemmiktoit! Kahju, et Tallinnas seda nii vähestes söögikohtades pakutakse. Seepärast tuleb seda endal tihti teha. Aga mulle ju meeldib süüa teha!
Eile tegin risottot suitsupeekoni ja suhkruhernestega. Lihtsalt arvasin, et need võiksid kokku sobida.
Vaja läheb:
risottoriisi
suitsupeekonit
peotäis suhkruherneid
sibulat
paar küüslauguküünt
parmesani
oliivõli
võid
klaasike kuiva valget veini
puljongit
musta pipart
soolaga tasub olla ettevaatlik, sest nii peekon, puljong kui parmesan on soolased
(soovi korral rucolat)
Kuumuta hakitud sibul ja küüslauk õli-või segus klaasjaks. Lisa riis ja kuumuta veel. Vala peale vein ja lase sel aurustuda. Nüüd hakka vähehaaval lisama puljongit. Keeda tasasel tulel, kui segu pakseneb, lisa ikka ja jälle kuuma puljongit. Samal ajal kuumuta pannil õli-või segus hernekaunu (need võib enne ristipidi pooleks lõigata) kuni need muutuvad kenasti erkroheliseks (liiga kaua ei maksa kuumutada, herned peaks jääma krõmpsud). Pane herned ootele ja pruunista kuubikuteks hakitud peekon. Kui riis on parajalt pehme (al dente), sega risottosse riivitud parmesan, seejärel herned ja peekon. Maitsesta musta pipraga. Kaunistuseks riivi peale veel parmesani ja lisa pisut rucolat. NB! risotto ei tohiks jääda väga tihke, pigem peaks ta olema vedelapoolne!
Buon appetito!

Neljapäev, 10. juuni 2010

Ikka mütsid

Seekord poistele ja väga lihtsad. Valmisid juba tükk aega tagasi, aga nagu teada, on 8-aastase modelliga raske pildistamise osas kokkuleppele jõuda, ja nii said nad alles nüüd üles võetud.



Ralfi mütsi värvid on suhteliselt juhuslikud, need, mis esimesena lõngakorvist näppu hakkasid.
Alex sai värvid ise valida. Mõlema mütsi puhul oli tingimuseks, et need ei oleks väga heledad.
Mütsid on puuvillased, kuid suve jaoks loomulikult liiga soojad... Aga sügisel on kohe hea võtta!

Neljapäev, 3. juuni 2010

Värvid, värvid...

Selle mütsikese kohta ei olegi eriti midagi öelda. Nägin üht sellist hästi värvilist ja rõõmsat mütsi ühes saksakeelses blogis (mida ma hetkel enam leida ei suutnud - kui leian, panen lingi ka). Vaatasin seda ja mõtlesin, et küll on ikka tore müts... Ja muidugi pidin ka kohe tegema midagi sarnast. Lihtsalt lõbu pärast!
On teine selline pisut tihedama koega ja sobiks paremini kevadel-sügisel kandmiseks, mitte päris kuuma suvepäikesega. Lõngad kõik ikka puuvillased Capri ja Catania, jäägid teistest mütsikestest ja kotist.
Kuigi viimasel ajal on kõik tööd olnud väga värvilised, siis tegelikult kasutan värve oma asjades suhteliselt harva - enamasti ikka must-valge-hall, sekka pisut tumepruuni ja lillat. See värvide ja lillede pillerkaar on vist suveootusest tingitud!
Lisatud hiljem: see rohkesti värviküllast inspiratsiooni pakkuv blog on Beates Bunter Blog. Aitäh, Triinu!