Hugo

Siin blogis on valitsenud pikalt vaikus ja tavaliselt on vaikusel ka põhjus. Siinse vaikuse põhjus sündis 9-ndal märtsikuu päeval sel aastal ja sai nimeks Hugo Marten. Tänaseks on Hugo juba 5,5-kuune suur poiss, kelle viimase aja saavutuseks on enese käpuli asendisse upitamine ja siis edas-tagasi õõtsutamine. Liikumine toimub siiani veel tagurpidi, aga tundub, et ega see edaspidi roomamine ka enam kaugel pole.

 Kolme erinevas vanuses poisi kõrvalt pole muidugi lihtne näputööks aega leida, kuid ma siiski pidevalt nokitsen midagi. Tõsi küll, enamasti saab lõpu eel aur otsa, sest kõik võtab nii hirmus kaua aega, ja viimistluseni jõuavad vaid üksikud asjad. Ka seda Hugo kampsikut kudusin väga pikalt, aga sain õnneks ikka enne valmis, kui laps sellest välja oleks kasvanud.

Kampsiku algne idee tuli Ravelrist, kuid seda sai päris palju muudetud. Pidin ju ikkagi poisile kuduma :)

Eks ta üks paras nikerdamine oli, aga tulemusega jäin väga rahule.

Lõngad on erinevad puuvillase jäägid, põhiliselt Capri ja Catania. Vardad 3 mm.

Heegeldatud öökullimotiivi leidsin siit.

Ühe mustri mitu nägu

Need kaks kudumit valmisid juba suve lõpul, kuid siia jõuavad alles nüüd.

 Mõlema puhul kasutasin üht ja sama mustrit, mida laiemalt tuntakse "feather and fan" nime all (eestikeelset nimetust ei teagi). Erinevus on vaid selles, et kollasekirju kampsiku puhul kudusin mustriridade vahele paar parem- ja pahempidist rida, sinise topi puhul kudusin mustrit igal paaritul ehk parempidisel real.

 Muster tuleb väga hästi esile erivärvilise ja ebaühtlase jämedusega lõnga puhul nagu näiteks uus Katia Bolivia, mida kampsuni jaoks kasutasin.

 Sinise topi puhul kudusin triipudena erineva jämeduse ja tekstuuriga lõngasid: peenikest mohääri, läikivat paellõnga, villasegu ja üht kummalist puuvilla-viskoosisegu.

 Kuna see muster venib väga palju nii pikkusess kui laiusesse, siis õiget silmustearvu on väga raske välja arvutada, seda enam, et väikese tööproovi puhul ei tule see venivus nii väga välja kui suure töö puhul. Seega tuligi topp mulle pistu suur, kuid praegu vist ongi moes sellised "oversized" kudumid.

Roosimantel

Vahel tekib soov teha midagi suurt. Seekord sai selleks suureks asjaks heegeldatud mantel.

Juhend ilmus ajakirja Vogue Knitting heegeldamise erinumbris. Disaineriks on Nicky Epstein.

Kasutasin Bergere de France lõnga Bergereine (50 % villa, 50 %puuvilla), mida kulus 23 tokki ehk 1150 grammi. Heegelnõel oli 4,5 mm.

Üks kampsun endale, teine pojale

Ega siin pikka juttu seekord tulegi. Näitan lihtsalt ära ühe kampsuni, mis tegelikult juba mõni aeg tagasi valmis sai.

Selline pikk ja mõnus ja väga soe.

Lõige sündis töö käigus. Algselt olid plaanis ka taskud, mis küll hiljem ära jäid... võib-olla siis mõni teine kord.

Lõng on Katia Azteca, super mõnus kududa ja imelise värvivalikuga. Arvatavasti tuleb sellest veel nii mõnigi suuremat sorti kudum. Ja kuna värvid jooksevad sel lõngal nii kenast, siis mingi mustriga ei hakanudki seda kenadust enam rikkuma.

Lõnga kulus natuke alla viie toki, vardad 5 mm.

Kui juba kampsunite näitamiseks läks, siis siit tuleb järgmine lihtne kampsun, seekord vanemale pojale.

See erinevate triipudega kampsun oli plaanis juba sügisel, kuid millegipärast tuli kogu aeg mõni muu töö ette ja nii sai ta valmis alles nüüd. Tegin ta siis pisukese kasvuvaruga, et ikka sügisel ka veel selga saaks panna.

Lõngaks on Emmebi Parka. Selle lõnga kohta olen kuulnud erinevaid arvamusi, kuid minu meelest on see väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega lõng, ja ilmselt kasutan seda kunagi veel.

Lõngakulu ei oska öeldagi, mõnda värvi läks rohkem, teist vähem. Vardad olid 3,5 mm.

Mõisaproua

Juba ammu-ammu plaani võetud pitsilise jaki kudumist alustasin mai algul. Töö edenes kiiresti: muster oli huvitav ning lõng, mida kasutasin, mõnus. Kohati tundus küll, et kudum tuleb pisut suurem, kui ma soovinud oleksin, kuid kuna ma niigi kasutasin ettenähtust peenemaid vardaid, siis arvasin, et ega väga hull see asi ikka olla ei saa.

Kui aga kehaosa valmis sai, siis selgus, et XS suuruse asemel olin valmis saanud asja, mille suurus oli isegi rohkem kui XXL. Niisiis loobusin ma edasisest tööst ja varrukad jäid tegemata. Üles harutada ma muidugi ka ei viitsinud - mohääri harutamine on ju hullem kui kudumine...

Rahu ma siiski ei saanud ja peale mõnenädalast arupidamist alustasin uuesti. Ostsin pisut peenema lõnga ja võisin veelgi peenemad vardad. Sel korral õnnestus kududa õiges mõõdus jakk!

Ma teadsin juba varem ka, et ma koon üsna lõdvalt, aga et erinevus keskmisega võib nii suur olla, tuli minu jaoks üllatusena. Selle töö puhul oli soovituslikuks vardaks 3,75 mm, mina kasutasin lõpuks 3 mm ja ka siis pidin lõnga rohkem pingul hoidma kui tavaliselt.

Võib vist öelda, et harjutamine teeb meistriks... ja lõpp hea, kõik hea... 

Tulemusega jäin küll väga rahule... see vääris isegi vana lagunenud mõisahoone juures piltide tegemist.

Muster Brook Nico (Designer Knitting sügis 2010)

Lõng Emmebi Kiddy (natuke alla 4 toki), vardad 3mm.

Pildid on tehtud Kolga mõisas.

Boolero

Üht lihtsat boolerot oli mul hädasti vaja ja nii ma ta kudusingi. Dropsi juhendi järgi... ainult selja keskjoonel ei piirdunud ripsiridadega, vaid tegin väikese karikakraketi (daisy-chain), mida ma seda kampsunit kududes tegema õppisin.

Lõng on keerulise koostisega Rowan Cashcotton (35% puuvill, 25% nailon, 18% angoora, 13% viskoos, 9% kašmiir), mis on imepehme ja mõnus kududa, kuid niiske ilamaga ajab ebemeid... nii et mu fuksiaroosa kleit oli kaetud mustade tutsudega...

Pildid on tehtud Itaalias väikeses Comacchio kalurikülas.

Üks pisike kampsun

Selle väikese kampsiku puhul oli kõigepealt olemas muster ja muidugi soov kududa. Ka teadsin, mis värvi see kampsun peaks olema. Aga õige lõnga leidmine ei olnudki väga lihtne - sellist tooni on suhteliselt vähe.

Muster/juhend on jälle Designer Knitting´ust, 2010 spring/summer numbrist. Disaineriks Robin Melanson. Tegin oma kampsuni pisut pikema, kui ajakirjas antud.

Lõngaks on Austermann Smaragd Classic, 100% villane, kulus natuke alla 6 toki, vardad 3,5 ja 4,5 mm. Lõng on küll pisut kare, kuid toob mustri väga ilusasti välja. Ja võibolla läheb lõng pesus ka pehmemaks. 

Lõnga ostsin Karnaluksist. Nööbid ja sametpael on pärit Veimevakast.

Päevalille-kollane

Enamasti on minu puhul ikka nii, et kõigepealt on idee, mida kududa, ja siis otsin sobiva lõnga. Seekord aga leidsin Karnaluksist imeilusa tumekollase lõnga ja alles siis hakkasin mõtlema, mida sellest teha. No eks tast kampsun pidi tulema, see oli kohe selge... aga muster ja lõige olid veel lahtised.

Sirvisin siis vanu Vogue Knittingu numbreid ja leidsingi täpselt sobiva mudeli! Olin seda kampsunit seal juba varem vaadanud, kuid ei olnud osanud enda seljas ette kujutada. Nüüd loksus kõik paika!

Kudumine oli üks huvitavamaid, mis ma viimasel ajal ette võtnud olen. Ääre kudumine tundus esmapilgul keeruline, kuid ajakirjas olid ka illustreerivad fotod, ning nende abil polnud ka selles osas midagi üle mõistuse käivat. Ainus, mida kampsuni puhul natuke muutsin, olid varrukasuud. Ravelry`s pilte vaadates ei meeldinud mulle, kuidas varrukaotsad paljudel laiali hoidsid, ja tahtsin oma töö puhul seda vältida.

Disainer Simona Merchant-Dest (Vogue Knitting, spring/summer 2008).

Lõng Rowan Pure Wool 4ply (kulus 5,5 tokki), varras 3 mm.

"80`s coming back"

Kes meist ei mäletaks neid 80-ndate lohmakaid pluuse ja kampsuneid! Naiselikkusest ja figuuri-järgivusest polnud juttugi. Vahepeal tundus, et nii koledad riided ei saa küll enam mitte kunagi moodi tagasi tulla... Aga võta näpust: nüüd on see kõik jälle taas tänavapildis tagasi!

Ega ma ei arvanud, et võiksin ise jälle selliseid riideid kanda - 80-ndate aastate teismelisena ei ahvatlenud mind enam need vormitud kampsunid... Kuid nähes sügis-talvises Designer Knittingu`s seda triibulist, tahtsin seda kohe kududa. Ma polnud isegi kindel, kas seda ka kandma hakkan...

Kudumine ise ei olnud just eriliselt huvitav, aga ära ka ei tüüdanud. Vahel ongi mõnus teha midagi sellist, mille puhul ei pea näpuga mustris järge ajama, vaid võib samal ajal hoopis rahulikult filmi vaadata.

Valmis sai ta juba Jõulude ajal...ja temast sai minu selle talve lemmik, mida ma väga palju kandsin. Vist sellepärast ta varem pildile ei saanudki. 

Disaineriks on Faith Hale.

Lõng Patons Jet, vardad 6 mm. Lõng on kudumiseks väga mõnus (70% vill, 30%alpaka), aga topiliseks läheb üsna kiiresti.

Muhu mustrid - minu värvid

Lõngadeks TitanWool Winner ja GB Wolle Jil, vardad 3 mm.