"80`s coming back"

Kes meist ei mäletaks neid 80-ndate lohmakaid pluuse ja kampsuneid! Naiselikkusest ja figuuri-järgivusest polnud juttugi. Vahepeal tundus, et nii koledad riided ei saa küll enam mitte kunagi moodi tagasi tulla... Aga võta näpust: nüüd on see kõik jälle taas tänavapildis tagasi!

Ega ma ei arvanud, et võiksin ise jälle selliseid riideid kanda - 80-ndate aastate teismelisena ei ahvatlenud mind enam need vormitud kampsunid... Kuid nähes sügis-talvises Designer Knittingu`s seda triibulist, tahtsin seda kohe kududa. Ma polnud isegi kindel, kas seda ka kandma hakkan...

Kudumine ise ei olnud just eriliselt huvitav, aga ära ka ei tüüdanud. Vahel ongi mõnus teha midagi sellist, mille puhul ei pea näpuga mustris järge ajama, vaid võib samal ajal hoopis rahulikult filmi vaadata.

Valmis sai ta juba Jõulude ajal...ja temast sai minu selle talve lemmik, mida ma väga palju kandsin. Vist sellepärast ta varem pildile ei saanudki. 

Disaineriks on Faith Hale.

Lõng Patons Jet, vardad 6 mm. Lõng on kudumiseks väga mõnus (70% vill, 30%alpaka), aga topiliseks läheb üsna kiiresti.

Nimeta sall

Vahelduse mõttes sai kootud üks õhuline sall. Ikka Haapsalu salli traditsioone järgides külge õmmeldud äärepitsiga.             

Mustri võtsin sel korral "Pitsilistest koekirjadest" ja selle võib vist käpakirjade alla liigitada. 

 Imelikul kombel on mulle järjest enam hakanud meeldima lihtsamad ja väiksemad koemustrid, ja soovitavalt mitte liialt õhulised. Nupud on kootud vaid äärepitsi sisse.

Kahjuks ei leidnud ma kusagilt musta 

peenvillast, ja seega kudusin poolvillasest (60% villa, 40% akrüüli), mille leidsin Pronksi lõngapoest. Pean ütlema, et see lõng on ootamatult mõnus - ei kududes ega ka valmis tööd katsudes ei saa ma aru, et tegemist pole 100% villase lõngaga. Ka vormi hoiab ta sama hästi kui peenvillasest kootud sall. Igal juhul meeldib see lõng mulle rohkem, kui kunagi proovitud Merinos Extra.

Salli mõõdud tulid 65 X 150 cm, kaal 53 grammi. Vardad keskosal 2,5 ja äärepitsil 3 mm.

Muhu mustrid - minu värvid

Lõngadeks TitanWool Winner ja GB Wolle Jil, vardad 3 mm.

Alguses oli...

... suur korvitäis poolikuid värvilisi lõngatokke. Kõik enam-vähem ühesuguse jämedusega, villased või meriinovillased.

Kuna ma eriline sokikuduja pole kunagi olnud, siis aastate jooksul on neid suuremaid ja väiksemaid jupikesi ikka kogunenud - pole lihtsalt osanud neid kuskile kasutada (enamasti ju kootakse kõik jupid ikka sokkideks). Nii ongi kuhi muudkui kasvanud ja kasvanud...

Aga juba mitu aastat on mul peas olnud mõte, et tahaks kududa ühe tõeliselt mustrilise kampsiku. Ja kui Inga tuli mõni aeg tagasi välja oma imelise Matrjoškaga, siis oli see minu jaoks justkui märguanne, et nüüd tuleb see kaua mõeldud kampsun lõpuks ka ära teha!

Ja hakkasingi siis otsast kuduma. Ilma igasuguse kavandita, lihtsalt katsetades. Kasutasin kõiki värve, mis lõngakorvis leidusid, välja jäid vaid hallid-beežid-pruunid... nii et mida kirevam, seda parem!

Kahe nädalaga olen kampsuni peaaegu valmis saanud. Jäänud on vaid kinniseliist. Selle tegemiseks on mul mitu ideed, aga ma pole suutnud veel välja mõelda, milline oleks kõige parem variant...

Minu Muhu kindad

Tegelikult ei saa ma oma kindaid ju päris Muhu kinnasteks nimetada: ei kasutanud ma maavillast lõnga, ja ka silmi oli vardal poole vähem kui oleks pidanud olema.

Mustrid on seevastu kõik "õiged", kuigi minu enda poolt valitud värvides ja oma äranägemist mööda kokku pandud.

Kasutatud lõng on Emmebi Superbe (100% vill) ja vardad 1,25 mm. Ühel vardal oli 20 silma, ehk kokku 80 silma. Et asja ikka natuke põnevamaks teha, siis lillelisele mustrile on punased silmused peale silmatud.

Raamat iseenesest on muidugi väga inspireeriv. Päris kindlasti tuleb sealseid mustreid kasutades veel miskit valmis punuda!

Kaks kaarjat salli

Alustasin ülemisest äärest mõne ripsireaga. Jätkasin lühendatud ridadega, et anda sallile kaarjat kuju. Seejärel kudusin pitsilise ääre.

Valge sall on kootud Emmebi Superbe 100 % villasest lõngast. Vardad 4 mm.

Teise salli materjaliks on Tirana, litritega lõng. Pelgasin kuduma hakates, et litrid muudavad töö ebamugavaks, kuid tegelikult ei olnud midagi hullu. Ainult harutada on väga halb, sest litrid kipuvad silmuste taha kinni jääma. Niiskelt nööpnõelte alla venitusele panek on selle lõnga puhul mõttetu... kuivades on töö samasugune kui enne venitamist. Mina panin salli kuivalt uuesti nõeltega kinni ja aurutasin triikrauaga läbi niiske lapi, nii sain soovitud tulemuse.

Midagi mehele

Pole ju olemas lihtsamat kudumit kui üks meestesall! Nii võiks arvata, aga minu jaoks oli tegemist päris tõsise tööga.

Kuna sall sõidab Ühendkuningriiki kingituseks šoti verd meesterahvale, siis sai värviks valitud sinaksroheline, mis minule meenutab šotlaste kilti. Mustris on aimata ruutu, ikka kildile mõeldes.

See muster on tegelikult imelihtne. Ometi suutsin ma kudumise käigus teha ohtralt vigu ja neid harutada. Seega tundub, et minu jaoks on lihtsam kududa pitsilisi mustreid kui lihtsalt parempidi-pahempidi.

Kuldne krooni-motiiv on tikitud nii salli paremale- kui ka pahemale poolele, selles kohas on sall kootud kahekordsena. Motiiv ise on sama, mis nendel kinnastel. Ka kindad sõidavad Ühendkuningriiki, kingituseks pere õrnemale poolele.

Salliks kulus 3 tokki TitanWool Winnerit, vardad 4 mm. Mõõdud said 18 X 155 cm.